Sõda

,

Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine

Alates sõja algusest 2014. aastal kuni 2019. aastani võitles Kiievi poolel teadaolevalt umbes 3000 venelast. Aastaks 2024 nende arv vähemalt kolmekordistus algsete dissidendipataljonide taassünni ning täiendavate eriüksuste moodustumisega. Mis ajendab teisitimõtlevaid venelasi riigi vastu relva haarama? Kuidas nende visioonid ja vahendid üksteisega suhestuvad? Me ei pruugi kunagi mõista pataljonide tegevuse täielikku ulatust, taktikalisi eesmärke ja sisemist dünaamikat, kuid nende ideoloogiad ja ilmsed sihtrühmad räägivad nii mõndagi Venemaa sisemisest lõhenemisest ja võimalikest sõjajärgsetest tulevikest.

Loe rohkem
Image for Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine Image for Sisemine vaenlane: venelased Ukraina armee ridades ja postsovetliku identiteedi lõhenemine
,

Droonikeskne sõjapidamine

2024. aasta detsembris teatas major Robert Brovdi (Madjar), kes on Ukrainas droonidel põhineva sõjapidamise arendamise eestvedaja, et tema rünnakudroonide rügemendist saab Ukraina relvajõududes eraldiseisev mehitamata brigaad. Alates 2022. aastast on Ukraina droonivõimekus kiiresti paranenud, kasutusele on võetud üle miljoni drooni. Kuid küsimus ei ole pelgalt numbrites – Ukraina relvajõud on võtnud omaks täielikult droonikeskse sõjalise strateegia.

Loe rohkem
Image for Droonikeskne sõjapidamine Image for Droonikeskne sõjapidamine
,

Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel

Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.

Loe rohkem
Image for Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel Image for Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel

Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja tööstus

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Ukraina asümmeetrilises sõjas võitlemiseks vajanud tohutul hulgal relvi ja laskemoona. Seejuures on kasutatud olemasolevaid varusid – Nõukogude-aegset ja Ukrainas toodetud relvastust – ning toetutud partnerriikide abil. Siiski on ilmnenud, et sellest ei piisa, eriti kui välistarnetes esineb katkestusi. Riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks, iseseisvuse säilitamiseks ja sõjalise võidu saavutamiseks on eluliselt tähtis taastada Ukraina sõjatööstuskompleks.

Loe rohkem
Image for Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja tööstus Image for Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja tööstus

Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja ühiskond

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.

Loe rohkem
Image for Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja ühiskond Image for Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja ühiskond

Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.

Loe rohkem
Image for Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest Image for Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Venemaa õiguslikud argumendid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas

Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.

Loe rohkem
Image for Venemaa õiguslikud argumendid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas Image for Venemaa õiguslikud argumendid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas

Putin ja Assad, kuriteokaaslased: miks Vene väed varastavad Ukrainast nisu

29. oktoobril astus Venemaa välja Musta mere teraviljaleppest, mille eesmärk on tagada sõjast räsitud Ukrainast hädavajalike põllumajandussaaduste vedu näljahäda äärel olevatesse maailma lõunapoolsetesse riikidesse. Vaid paar päeva hiljem teatas Venemaa, et liitub taas leppega. Kas need mahhinatsioonid koos Ukraina nisu süstemaatilise varastamise ja edasitoimetamisega Assadi režiimile on ühe ja sama Venemaa-pusle tükid, osad ühest ja samast võitlusest multipolaarse maailmakorra eest? Artiklis seletatakse leiva tähtsat ja keerukat rolli Süüria kodusõjas ning tuuakse esile seosed Venemaa geopoliitilise strateegia, eesmärkide ja riiklike doktriinidega.

Loe rohkem
Image for Putin ja Assad, kuriteokaaslased: miks Vene väed varastavad Ukrainast nisu Image for Putin ja Assad, kuriteokaaslased: miks Vene väed varastavad Ukrainast nisu