Sõda

Uus venelaste sisseränne ELi Balti riikide, Soome, Saksamaa ja Poola näitel

Venemaa poliitilise õhustiku ja 2022. aasta septembris välja kuulutatud mobilisatsiooni tõttu on tuhanded venelased kodumaalt lahkunud. Kuigi enamik neist asus elama postsovetlikesse riikidesse, liikus märkimisväärne osa ka ELi liikmesriikidesse. Viimasel paaril aastal on asjatundjad uue venelaste sisserände vastu suurt huvi üles näidanud ning seda nähtust on rohkelt käsitletud. Paljudel käsitlustel on aga olulisi puudusi.

Loe rohkem

Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja tööstus

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi esimestest päevadest on Ukraina asümmeetrilises sõjas võitlemiseks vajanud tohutul hulgal relvi ja laskemoona. Seejuures on kasutatud olemasolevaid varusid – Nõukogude-aegset ja Ukrainas toodetud relvastust – ning toetutud partnerriikide abil. Siiski on ilmnenud, et sellest ei piisa, eriti kui välistarnetes esineb katkestusi. Riigi julgeoleku ja kaitsevõime tagamiseks, iseseisvuse säilitamiseks ja sõjalise võidu saavutamiseks on eluliselt tähtis taastada Ukraina sõjatööstuskompleks.

Loe rohkem

Venemaa sõda Ukrainas: sõda ja ühiskond

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse 2022. aastal pani proovile nii Ukraina riigiaparaadi kui ka kogu ühiskonna toimimise. Kogu senise sõja jooksul aastatel 2022–2024 tsiviilühiskonna, poliitilise eliidi ja sõjaväe vahelistes suhetes toimunud muutustes võib eristada kaht faasi.

Loe rohkem

Elanikkonnakaitse Ukrainas: esialgsed õppetunnid esimestest sõjakuudest

Ukraina relvajõudude pea igapäevased positiivsed teated edust rindel on pannud mitmed eksperdid spekuleerima sõja lõppemise aja ja viisi üle. Ent sõda jätkub. Venemaa on võtnud sihikule kogu Ukraina tsiviiltaristu ja seetõttu on elanikkonnakaitse jätkuvalt ülioluline. Ukraina esimeste sõjakuude kogemus on andnud olulisi õpitunde, millega elanikkonnakaitse planeerimisel arvestada. Seda kõikjal, ent iseäranis riikides, kellel lasub Venemaa sõjalise agressiooni oht.

Loe rohkem

Venemaa õiguslikud argumendid oma agressiooni õigustamiseks Ukrainas

Venemaa kavandatud võidukas sõjaline erioperatsioon, millega loodeti Ukraina pealinn Kiiev vallutada kolme päevaga, on kestnud juba peaaegu üheksa kuud. Samal ajal, kui Ukraina relvajõud jätkavad võitlust vaenlasega lahinguväljal, peavad juristidest võitlejad aitama Ukrainat, et tagada neile õiguslik kaitse Venemaa ebaseadusliku kallaletungi eest, ja võtma toimepanijad vastutusele.

Loe rohkem

Putin ja Assad, kuriteokaaslased: miks Vene väed varastavad Ukrainast nisu

29. oktoobril astus Venemaa välja Musta mere teraviljaleppest, mille eesmärk on tagada sõjast räsitud Ukrainast hädavajalike põllumajandussaaduste vedu näljahäda äärel olevatesse maailma lõunapoolsetesse riikidesse. Vaid paar päeva hiljem teatas Venemaa, et liitub taas leppega. Kas need mahhinatsioonid koos Ukraina nisu süstemaatilise varastamise ja edasitoimetamisega Assadi režiimile on ühe ja sama Venemaa-pusle tükid, osad ühest ja samast võitlusest multipolaarse maailmakorra eest? Artiklis seletatakse leiva tähtsat ja keerukat rolli Süüria kodusõjas ning tuuakse esile seosed Venemaa geopoliitilise strateegia, eesmärkide ja riiklike doktriinidega.

Loe rohkem

Viimse Nõukogude põlvkonna sõda: Venemaa demograafia, ühiskond ja Ukraina-vastane agressioon

Milline on Vene ühiskonna suhtumine sõtta? Kas nad toetavad sõda, kui jah, siis miks? Need küsimused hakkasid ringlema kohe pärast Venemaa sissetungi algust. Sellest ajast alates on vastuste leidmiseks korraldatud mitu suurt arvamusküsitlust. Kuid paljud eksperdid kahtlevad nende küsitluste paikapidavuses, sest täieliku tsensuuri tingimustes, repressioonide ja hirmu õhkkonnas on vastajate siirus kaheldav.

Loe rohkem