Venemaa

Tõkestatud seisus. Õhusõda Ukrainas

Ukraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.

Loe rohkem

Liitlased aitavad neid, kes aitavad ennast: kuidas Eesti ja Jaapan heidutusele lähenevad

Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.

Loe rohkem

Relvastuskontrolli tulevik

Rahvusvahelise relvastuskontrolli arhitektuur on murenenud juba aastaid. Seni veel allesolevad meetmed on kas osaliselt kaotanud oma tõhusust või on nende täitmine peatatud. Sageli on põhjuseks Venemaa, kes on jätnud enda lepingujärgsed kohustused täitmata.

Loe rohkem

Sõda ja energia varustuskindlus: õppetunnid tulevikuks

Venemaa sõda Ukraina vastu on Euroopa geopoliitilises olukorras toonud kaasa mitu põhjalikku muutust. Mitu ELi liikmesriiki ja institutsiooni ütles lahti aastakümneid kestnud dogmaatilistest põhimõtetest ning väljakujunenud tavadest julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, et vastata Venemaa agressioonile ja kaitsta Euroopat. Vastasseis väljendub kõige selgemini energiavaldkonnas, kuna nii sõja eel kui ka selle ajal kasutas Venemaa ära oma mõjuvõimu Euroopa energiaturul, et ohjata Euroopa vastumeetmeid, lõhestada ELi ja takistada liikmesriike suurendamast oma toetust Ukrainale.

Loe rohkem