Ukraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.
Väiksema ja vähem võimeka õhuväega Ukraina on pidanud valima vähem kuluka ja kaitsele keskenduva strateegia, tõkestades Venemaal üleoleku saavutamist õhus (ingl air denial). Strateegia õnnestumiseks on aga vaja, et Ukraina jätkaks pidevaid õhutõrjeoperatsioone ja Lääs osutaks riigile ka edaspidi järjekindlalt sõjalist abi. Vastastikune õhuruumi valdamise takistamine on oma olemuselt kurnamissõja vorm, millest kõigi eelduste kohaselt võidab eelkõige Venemaa. See strateegia sunnib Ukrainat tegema raskeid valikuid ja otsustama, milliste sihtmärkide ründamist tõkestada.
F-16 ei ole küll imerelv, ent pakub Ukraina õhujõududele ometi võimaluse kasutada tõhusamalt ära Venemaa kaitses tekkinud auke ning anda lööke Vene vägede ja logistika pihta. Erinevalt lääneriikide varasemast sõjalisest abist vaatab otsus anda Ukrainale F-16 hävitajad riigi vahetumatest sõjalistest vajadustest kaugemale. Ukraina pilootide, maapealsete meeskondade ja logistikute koolitamiseks tehtud jõupingutustel on pikaajaline väärtus Ukraina õhutõrjevajaduste toetamisel ja Venemaa uue agressiooni ärahoidmisel.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): In a State of Denial: The Air War in Ukraine (PDF)
