Ukraina

Putini käsilased: Vene Rahvuskaart sissetungil Ukrainasse

Kui Vene Rahvuskaart (Rosgvardija) 2022. aasta 24. veebruaril koos Moskva regulaarvägedega Ukrainasse tungis, sai selgeks, mida president Vladimir Putin sõjast ootas: „sõjaline erioperatsioon“ pidi lõppema Kiievi kiire alistumisega. Vene Rahvuskaart pidi täitma okupatsiooni võtmeülesandeid ja suruma maha ukrainlaste vastuhaku uuele võimule. Kuna see plaan ebaõnnestus, sattusid rahvuskaardi üksused ootamatult konventsionaalsesse sõtta, milleks neil polnud väljaõpet ega varustust.

Loe rohkem

Tõkestatud seisus. Õhusõda Ukrainas

Ukraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.

Loe rohkem

Liitlased aitavad neid, kes aitavad ennast: kuidas Eesti ja Jaapan heidutusele lähenevad

Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.

Loe rohkem