aprill 16, 2021

#NATO2030. Piirkondlik koostöö tugevama NATO nimel.

Kättesaadav Leedu Kaitseministeeriumi poolt
epa09049129 Fotol on USA õhujõudude strateegiline pommitaja B-1B Lancer (C), eskordib Itaalia õhujõudude Eurofighters Typhoon treeninglennu ajal Läänemere õhuruumis Vilniuses, Leedus, 03. märtsil 2021. Strateegiliste pommitajate treenimine näitab NATO's kollektiivset kaitset ja heidutust. EPA/Ieva Budzekaite/ Leedu Kaitseministeerium
epa09049129 Fotol on USA õhujõudude strateegiline pommitaja B-1B Lancer (C), eskordib Itaalia õhujõudude Eurofighters Typhoon treeninglennu ajal Läänemere õhuruumis Vilniuses, Leedus, 03. märtsil 2021. Strateegiliste pommitajate treenimine näitab NATO's kollektiivset kaitset ja heidutust. EPA/Ieva Budzekaite/ Leedu Kaitseministeerium

Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on tihti teinud koostööd, et edendada oma julgeolekuhuvisid NATO suunal. Koostöö on olnud kõige edukam, kui sel on selge eesmärk, näiteks NATOga liitumine 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses või tagamine, et NATO täiendaks jõuliselt oma heidutusarsenali pärast Venemaa agressiooni Ukraina vastu 2014. aastal.

#NATO2030 seeria seitsmes poliitikaülevaade valgustab aliansi edasisi laienemisplaane. Justyna Gotkowska Idauuringute keskusest väidab, et piirkondlik koostöö on taandunud katsete ees edendada kahepoolseid suhteid suuremate NATO liikmesriikidega. Euroopa julgeolekukeskkonna ja julgeoleku mõtestamise viimaste arengute valguses peaks Kesk- ja Ida-Euroopa riigid tõstma koostöö kõrgemale tasandile ja tegema kindlaks, et nende hääl on kuuldav nii NATOs kui Euroopa Liidus.

Lae alla ja loe: Regional Cooperation for a Stronger NATO

 


#NATO2030 poliitikaülevaadete seeria:

No. 1: Wojciech Lorenz Poola rahvusvaheliste suhete instituudist uurib, kuidas NATO liitlaste vahelised arutelumehhanismid on arenenud seoses muutustega julgeolekukeskkonnas, ja pakub soovitusi, kuidas neid tugevdada, leevendamaks pingeid tänases NATOs.

No. 2: Una Aleksandra Bērziņa-Čerenkova Läti rahvusvaheliste suhete instituudist uurib liitlaste avalikke ütlusi Hiina suunal, et leida ühisosa, mis võiks moodustada NATO Hiina strateegia selgroo.

No. 3: Martin Hurt RKKst vaatleb, kuidas NATO jõustruktuurid ja hoiakud on külma sõja lõpust alates arenenud, ja toob välja edasise moderniseerumise väljakutsed, kui NATO soovib areneva julgeolekukeskkonnaga sammu pidada.

No.4: Mārtiņš Vargulis Läti rahvusvaheliste suhete instituudist uurib, kuidas NATO on alates 2014. aastat vastanud Vene-ohule, rakendades heidutust Baltikumis, ja teeb ettepanekuid, mida võiks veel teha, et tagada usutav heidutuspositsioon.

No. 5: Robertas Šapronas uurib Bideni administratsiooni ees seisvaid väljakutseid seoses katsetega ehitada uuesti üles transatlantiline suhtlus ja Ameerika liidriroll NATOs.

No. 6: Kristīne Rudzīte-Stejskala Läti Kaitseministeeriumist kirjeldab NATOsse panustamise teemalist debatti ja pakub välja mõned uued lahendused.

Kategooriates: Publikatsioonid