Vene sõjamasina tühjendamine kütusest: nafta, gaasi ja sanktsioonide väljavaated

Süsivesinikest saadav tulu on Venemaa majandusliku vastupanuvõime ja Ukraina-vastase sõja rahastamisel endiselt kesksel kohal.

Kuigi Venemaa sõltub naftast ja gaasist vähem kui paljud naftariigid – ning süsivesinikest saadav tulu moodustab nüüd umbes kolmandiku föderaaleelarve tuludest, võrreldes 2010. aastate 50%-ga –, on nafta ja gaas endiselt Venemaa majanduse selgroog. Eriti domineerib nafta, mis moodustab rohkem kui kolmandiku kogu eksporditulust, ning see sektor avaldab kogu majandusele märkimisväärset ülekanduvat mõju. Samal ajal neelavad sõjalised ja julgeolekuga seotud kulutused rohkem kui kolmandiku riigieelarvest, ulatudes kuni 40%-ni, kui arvestada kõiki julgeolekukulusid, mis rõhutab energiatulude strateegilist tähtsust Venemaa sõjalise tegevuse jätkamisel.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aastal on EL ja tema partnerid kehtestanud ulatuslikud sanktsioonid, mis on suunatud Venemaa energiaekspordile ning kaevandamise, rafineerimise ja transpordi aluseks olevatele tehnoloogiatele. EL oli 2025. aasta sügiseks vastu võtnud 19 sanktsioonide paketti. Need meetmed on alates naftahinna ülempiiri kehtestamisest 2022. aasta detsembris vähendanud Venemaa kumulatiivset nafta- ja gaasiekspordi tulu ligikaudu 100 miljardi euro võrra. Tänu kõrgetele ülemaailmsetele naftahindadele – mida osaliselt põhjustas sõda ise – teenis Venemaa aga kuni 2025. aasta alguseni samaväärseid või isegi suuremaid tulusid, hoolimata sellest, et eksportis vähem energiat kui 2022. aastal. Lisaks on Euroopa Venemaale jätkuvalt suunanud märkimisväärseid rahalisi vahendeid: alates Venemaa sissetungist Ukrainasse on ELi riigid maksnud Venemaa söe, nafta ja gaasi eest hinnanguliselt 220 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 20% Venemaa kogu energiatulust sel perioodil.

Siinses raportis väidetakse, et lääneriikide püüdlused piirata Venemaa majanduslikku ja tehnoloogilist suutlikkust on olnud puudulikud. Sanktsioonid on leebemad ja nende jõustamises esineb lünki, mis piirab nende üldist mõju. Seda arvestades püütakse raportis prognoosida Venemaa potentsiaalseid süsivesinike ekspordi tulusid aastani 2027, et hinnata riigi võimet jätkata sõda ja avaldada laiemat mõju Euroopale.

Arvestades, et üleilmsed toormehinnad ja väliste osalejate, näiteks Ameerika Ühendriikide tegevus on suures osas Euroopa kontrolli alt väljas, keskendub raport Euroopa enda poliitilisele valmisolekule Venemaa energiatulusid veelgi piirata. Uurides poliitilisi debatte, sanktsioonipoliitikat ning energia- ja kliimavalikuid suuremates Euroopa riikides, hinnatakse raportis, kuidas sisepoliitiline dünaamika – eelkõige radikaalsete populistlike erakondade tõus – võib kas toetada või õõnestada jõulisemat tegutsemist.

Viieks peatükiks jaotatud raport annab ülevaate energia rollist Venemaa sõjaaegses majanduses, ekspordi sihtkohtade muutustest ja taristupiirangutest, sanktsioonide ja muude väliste survetegurite mõjust ning tulevastest tulustsenaariumidest kuni aastani 2028. Raport lõpeb soovitustega, kuidas Euroopa saab oma positsiooni tugevdada ja suurendada majanduslikku survet Venemaale, piirates veelgi selle süsivesinikest saadavaid tulusid. Eelkõige soovitatakse järgmist:

• Praegust hetke tuleks ära kasutada, et karmistada sanktsioone, kiiremini lõpetada Venemaa energia kasutamine Euroopas ja näidata üles geopoliitilist otsustavust.
• G7 riikide rangelt rakendatav Lääne nafta hinnalagi ligi 30 dollari juures barreli kohta vähendaks oluliselt Venemaa tulusid, destabiliseerimata seejuures maailmaturge.
• Kooskõlastatud tegevus lähedaste partneritega, nagu Ühendkuningriik, Norra ja Kanada, tagaks hinnalae reeglite järgimise, keelates ebapiisavalt kindlustatud, vale lipu all sõitvate või tehniliselt ohtlike laevade läbisõidu.
• EL peaks tõhustama naftatoodetele suunatud meetmeid, langetades kehtivat hinnalage ja sulgedes nn rafineerimislünga.
• Euroopa kiirem loobumine Venemaa energiast jätaks Venemaa igal aastal ilma miljarditest eurodest ning asendusturgude alternatiivid oleksid piiratud.
• EL peaks uurima selliseid mehhanisme nagu sihtotstarbelised maksud või tollimaksud ülejäänud Venemaa energiaimpordile, kusjuures tulud tuleks eraldada otse Ukrainale.