Venemaa sõda Ukrainas: mobilisatsioon sõja ajal
Venemaa sõda Ukrainas on jõudmas kolmandasse aastasse. Alustame uut lühiülevaadete sarja konflikti erinevatest aspektidest. Paljud artiklite autorid töötavad Ukrainas.
Loe rohkem
Venemaa
Putini käsilased: Vene Rahvuskaart sissetungil Ukrainasse
Kui Vene Rahvuskaart (Rosgvardija) 2022. aasta 24. veebruaril koos Moskva regulaarvägedega Ukrainasse tungis, sai selgeks, mida president Vladimir Putin sõjast ootas: „sõjaline erioperatsioon“ pidi lõppema Kiievi kiire alistumisega. Vene Rahvuskaart pidi täitma okupatsiooni võtmeülesandeid ja suruma maha ukrainlaste vastuhaku uuele võimule. Kuna see plaan ebaõnnestus, sattusid rahvuskaardi üksused ootamatult konventsionaalsesse sõtta, milleks neil polnud väljaõpet ega varustust.
Loe rohkem
„Piiritu“ sõpruse keelutsoon: Hiina-Vene luurekoostöö võimalused ja takistused
Möödunud sajandi Hiina-Vene suhete ajalugu on vastastikuse usaldamatuse, kahtluste ja pettuste lugu.
Loe rohkem
E-integratsiooni maraton: Ukraina liikmelisuse võimalik mõju ELi digitaliseerimisele ja küberjulgeolekule
18 sõjakuu jooksul on Ukraina saavutanud märkimisväärseid edusamme digipöörde ja usaldusteenuste rakendamise alal. Praeguses geopoliitilises olukorras on ELi väärtustest ja põhimõtetest juhinduvate uuenduslike digilahenduste, tehnoloogia ja taristu edasiarendamine üha olulisem.
Loe rohkem
Euroopa kiire tõus geopoliitiliseks jõuks: Ukraina liikmesuse võimalik mõju ELi välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikale
EL on alustanud uut idasuunalist laienemist ajal, mil Euroopas ja rahvusvahelises korras on kätte jõudnud oluline murdepunkt. On selge, et Ukraina liitumine muudab oluliselt ELi välispoliitikat ja rahvusvahelist mõju.
Loe rohkem
Tõkestatud seisus. Õhusõda Ukrainas
Ukraina suutlikkus tõrjuda maailma üht tugevaimat sõjalist jõudu on rahvusvahelist kogukonda üllatanud. Pärast täiemahulise sissetungi algust 2022. aasta veebruaris ei ole ei Venemaa – vaatamata oma arvulisele ja võimete ülekaalule – ega ka Ukraina suutnud saavutada üleolekut õhus.
Loe rohkem
Liitlased aitavad neid, kes aitavad ennast: kuidas Eesti ja Jaapan heidutusele lähenevad
Enne Venemaa täiemahulist kallaletungi Ukrainale oli lääne tähelepanu pöördumas Ida-Aasiale ning 21. sajandi esimese poole olulisimaks sõlmküsimuseks peeti Hiinat. Uus olukord aga eeldab kõigilt osapooltelt rahvusvahelise julgeolekuarhitektuuri põhjalikku ümberhindamist. Eestile ja Jaapanile avab see võimaluse täiendada oma julgeolekukäsitlust nii seoses ühiste strateegiliste ohtude kui ka Venemaa ja Hiina põhjustatud laiemate geopoliitiliste nihetega.
Loe rohkem
Ukraina ühinemise võimalik mõju ELi eelarvele
Kuna Euroopa Liit plaanib aasta lõpuks otsustada, kas alustada ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga, on poliitilise arutelu soodustamiseks viimane aeg avada selle otsuse praktilisi tagajärgi.
Loe rohkem
Kas kõrbes on elu? Venemaa kodanikuühiskond pärast sissetungi Ukrainasse
Kõik Venemaa olulisemad sõltumatud vabaühendused ja inimõiguste aktivistid olid 2021. aasta lõpuks täielikult maha surutud. Ülejäänud aga vältisid Kremlile ebamugavaid teemasid. Raport käsitleb Vene kodanikuühiskonna olukorda Ukraina sõja puhkedes, sõja mõju ühiskonnale ja tulevikuväljavaateid.
Loe rohkem
Kas ELi Magnitski seadus on Venemaa kuritegude taustal Ukrainas aegunud?
Hoolimata üha kuhjuvatest tõenditest Venemaa vägede räigete inimõiguste rikkumiste kohta Ukrainas, on EL otsustanud mitte rakendada uut Magnitski seadust rikkumiste toimepanijate ja käsuandjate musta nimekirja kandmiseks.
Loe rohkem
