Teateid põhjast: mida näitavad Põhjamaade ja Balti riikide luurehinnangud Venemaa kohta

Viimased aastad on Euroopa julgeolekudebattides toonud esile püsiva murekoha: geograafiliselt rindejoonelt kostvaid hoiatusi ei võeta alati laiemas strateegias täielikult arvesse.

2022. aasta näitas, et Venemaa lähiriikidel oli sageli ohust kõige selgem arusaam. Põhja-Euroopa riikide luurehinnangud viitavad, et tulevikus ei tasu oodata stabiilsuse naasmist, vaid pikaajalist strateegilist vastasseisu Moskvaga, mida suur osa Euroopast pole seni täielikult teadvustanud.

Poliitikakujundajad mujal Euroopas ja teisel pool Atlandi ookeani saavad nende hinnangute kaudu osa väärtuslikust vaatenurgast. Luurearuandeid avaldavad riigid asuvad Euroopa julgeolekukeskkonna geograafilisel ja strateegilisel eesliinil. Nende riikide luureteenistused on pikka aega Venemaa tegevust tähelepanelikult jälginud ja sealsed ühiskonnad on hübriidsurvet ise kogenud. 2022. aasta ei näidanud ainult seda, et Venemaa lähiriikidel oli ohust kõige selgem arusaam, vaid ka seda, et suur osa Euroopast ei suutnud hoiatustele õigel ajal reageerida. Põhja-Euroopa riikide iga-aastased luurehinnangud viitavad, et sealsed luureteenistused ei näe tulevikus stabiilsuse kiiret naasmist, vaid pigem pikaajalist strateegilist konkurentsi Moskvaga.

Põhja-Euroopa riikide iga-aastased luurehinnangud on enamat kui pelgalt riiklike aruandlusnõuete täitmine. Need annavad laiahaardelise strateegilise ülevaate, mille on loonud Venemaa mõjusfäärile kõige lähemal tegutsevad luureteenistused. Sarnasused aruannetes on ilmselged. Küsimus pole enam selles, kas Euroopa on saanud selge hoiatuse, vaid selles, kas ollakse valmis saadud teabe põhjal ka tegutsema.