september 1, 2022

10 lühiülevaadet Venemaa sõjast Ukrainas

AP/SCANPIX
Vene Rahvuskaardi (Rosgvardija) kaitseväelased marssimas Sevastopoli tänavatel. Krimm, 5. mai, 2022.
Vene Rahvuskaardi (Rosgvardija) kaitseväelased marssimas Sevastopoli tänavatel. Krimm, 5. mai, 2022.

Venemaa sõda Ukrainas on muutnud Euroopa julgeolekuolukorda dramaatiliselt. Mitmete lääneriikide heauskne suhtumine Venemaasse on osutunud liialt naiivseks ning pikaajalised tõekspidamised on löödud vankuma. Täistuuridel möllav sõda on ajendanud lääneriike ümber hindama enda kaitsevõimet ja julgeolekukorraldust, seda eesotsas Saksamaa, Soome ja Rootsiga. Kestev vaenutegevus on andnud sõda lähemalt jälgivatele ekspertidele põhjust ka mitmel puhul üllatuda, üheks ehk jahmatavamaks tõsiasjaks on olnud nn uuenduskuuri läbinud Venemaa sõjajõudude madal sooritusvõime.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (RKK) lühiülevaadete sari “Venemaa sõda Ukrainas” käsitleb sõja kõige olulisemaid aspekte ning seda peamiselt operatiivtasandil. RKK teadurid koostöös välispartneritega analüüsivad, milliste eelduste ja eesmärkidega alustas Kreml sõjategevust ja millised olid esimesed indikaatorid, mille pinnalt võis järeldada, et Moskva on valmis ette võtma suuremahulist sõda. Eksperdid lahkvad erinevaid sõjategevuse tahke, seda nii küberväljal, õhus, merel kui inforuumis. Luubi all on massihävitusrelvadega seonduvad tegurid ning Lääne sõjaline abi Ukrainale. Lisaks kuulub teemade ringi Venemaa sõjaline logistikakorraldus ja Venemaa relvajõudude tegevus Ukrainas võrdluses NATO olemasolevate vägede ja võimetega.

Lühiülevaated pakuvad sõjategevuse varajast tõlgendust ja selle esimesi õpitunde. Sõja jätk toob endaga kaasa kuhjaga infot, mille lahti mõtestamisega meie teadurid jätkavad. Soovitame ka edaspidi RKK kanalitel ja publikatsioonidel silma peal hoida.

Laadi alla ja loe (inglise keeles, PDF):

Kategooriates: Uudised