Meie sarja “Venemaa sõda Ukrainas” kaheksandas lühiülevaates vaatab Hudsoni Instituudi vanemteadur Richard Weitz otsa massihävitusrelvadega seonduvatele küsimustele.
Kogu sõja vältel on Venemaa pidevalt ähvardanud kasutada enda tuumajõudu. Tuumarelvaga on hirmutatud nii Ukrainat, kui ka lääneriike. Analüütikute arvamus lahkneb osas, mis puudutab nende ähvarduste realiseerumise tõenäosust. Riski suurust, kas sõda Ukrainas võiks jõuda tuumasõja tasemele, hinnatakse erinevalt. Ent on selge, et Venemaa hoolimatu retoorika ei tule kasuks tuumarelvade leviku tõkestamisele, vaid hoopis soodustab seda.
Kuigi tuumatabu pole murtud, lõi Venemaa pretsedendi, kui kasutas ülihelikiirusel lendavaid rakette. Venemaa oli esimene maailmas, kes tõi sõjategevuses mängu ülihelikiiruselised raketid. See pole küll Kremlile murrangulist sõjaedu toonud, ent kahtlemata saadab see maailmale hoiatava signaali, et Venemaa sooviks on sel suunal edasi minna ning neid relvi edasi arendada. Ennenägematu on olnud ka Venemaa valmisolek sekkuda tsiviilotstarbelistesse tuumaoperatsioonidesse — hoolimatu tegutsemine ja kaevumine Tšornobõlis ning ründetegevused Zaporižžja tuumaelektrijaama ümbruses. Need kõik on murettekitavad sündmused, mis võivad meid ka tulevikus kohutada. Samaaegselt on Venemaa Ukraina-vastast valeinfokampaania raames lauale tõstnud ka keemia- ja bioloogiarelva tondi.
Weitzi hinnangul on lääneriike julgustanud Ukrainale kaasaegset relvastust andma tõsiasi, et seni on sõjas õnnestunud vältida massihävitusrelvade kasutust.
Laadi alla ja loe (inglise keeles):
- Lühidalt nr.8. Massihävitusrelvade küsimus (PDF)
- Lühidalt nr.7. Venemaa läheb sõtta (PDF)
- Lühidalt nr.6. Sõda merel (PDF)
- Lühidalt nr.5. Varajane õhusõda (PDF)
- Lühidalt nr.4. Suuremahuline sõda ja NATO (PDF)
- Lühidalt nr.3. Venemaa militaarlogistika (PDF)
- Lühidalt nr.2. Sõda küberruumis (PDF)
- Lühidalt nr.1. Kremli eesmärgid ja eeldused (PDF)
