Võitlus Vene hüdraga: järjepidevus ja innovatsioon hallis alas

Praeguse aja suurim oht Euroopa julgeolekule on Venemaa agressiivne välispoliitika, mida viivad osaliselt ellu riigi luureteenistused.

Aruandes toome esile luureteenistuste strateegiad ja jätkuvad suundumused, et võiksime paremini mõista Venemaa salaoperatsioonide loogikat ja jälge. Veelgi olulisem on aga see, et nii saame aimu, millised võivad operatsioonid tulevikus välja näha.

Venemaa luure juhindub rahvusvahelistes suhetes endiselt bolševistlikust paranoilisest vaatest, mille järgi on kõik võimalikud välispartnerid vandenõukahtluse tõttu ohtlikud. Sellise maailmavaate kontekstis on nende eesmärk alati õiguspärane ja oletatava vaenlasega võitlemiseks on kõik lubatud.

Luureteenistused levitavad käsitlusi, mis peegeldavad nende strateegilisi põhimõtteid. Järjepidevalt suhtutakse rahvusvahelistesse suhetesse paranoiliselt, rõhutatakse moraalset üleolekut ning tuuakse esile Lääne väidetavat irratsionaalsust ja agressiivsust. Paljud neist põhimõtetest pärinevad nõukogudeaegsest kommunistlikust propagandast.

Vene luureteenistused tegelesid agressiivsete salaoperatsioonidega nii bolševike kui ka külma sõja ajal. Nende operatsioonide eesmärk oli vähendada Nõukogude Liidu tehnoloogilist mahajäämust suurimatest konkurentidest. Riigisiseselt levitati lugusid välisagentide korraldatud sabotaažist. See oli nii propagandavahend kui ka võimalus õigustada repressioone. Tänapäeva luureteenistused on Euroopas aina rohkem kasutama hakanud sabotaaži ettekäändeid, et pärssida Lääne tahet Ukrainat toetada.

Üha teravama ohuga toimetulemiseks peavad valitsused ja valitsusvälised huvirühmad ennetavalt kõikides valdkondades vähendama nõrku kohti.

• Ühiskondlik vastupanuvõime. Informeeritud rahvas, kes on meediapädev ja pääseb ligi sõltumatule ajakirjandusele, suudab Venemaa infooperatsioonidele vastu seista.
• Küber- ja infokaitse. Ohustatud sihtmärke tuleb tugevdada ennetavate meetmete (nt riskipõhise küberkaitse) ning tõhusa strateegilise kommunikatsiooni abil.
• Kriitilise taristu turvamine. Energiavõrkude, transpordisõlmede ning eriti veealuste kaablite ja torujuhtmete kaitsmiseks on vaja seiret, patrulle ning avaliku ja erasektori koostööd.
• Majanduslik mõjutuspoliitika. Vähendada tuleb strateegilist sõltuvust, kuna see võib salaoperatsioonide mõju suurendada.
• Liitlastevaheline koostöö. Valdkonnaüleste käitumisjuhiste, ühiste karistusmeetmete ja järkjärgulise reageerimise abil tuleb saavutada hübriidheidutus.
• Edukuse mõõtmine. Hübriidohtudega silmitsi seistes peavad kaitsjad hindama oma vastupanuvõimet erinevates valdkondades. Läbipaistvus tagab omakorda poliitilise tahte.