Tehnoloogiline köielkõnd. Tulutoova Atlandi-ülese tegevuskava lähtekohad

Kuidas saaks EL saavutada tehnoloogilise suveräänsuse koostöös USAga

Tipptasemel tehisintellekti (TI), pilvandmetöötluse, digiplatvormide ja pooljuhtide ökosüsteemi valdkondades domineerivad Ameerika Ühendriigid ja Hiina. Kuna mõlemad suurjõud muudavad TI geopoliitiliseks võistlustandriks, on Euroopa üha suurema surve all tagada oma tehnoloogiline tulevik, nii et säiliks ka majanduslik konkurentsivõime.

TI tõotab saavutada märkimisväärset majanduslikku kasu, läbimurdeid teadusuuringutes ja edusamme eri tegevusaladel. Samas tekitab selle kiire kasutuselevõtt ka muret töökohtade kadumise, ühiskondlike murrangute ja julgeolekuriskide pärast. Valdkonna juhtivate asjatundjate karmid hoiatused arenenud TI-süsteemide ohtude kohta on avalikkuse ärevust veelgi suurendanud, mistõttu peavad Euroopa poliitikakujundajad hajutama kodanike muret ja näitama samal ajal tehnoloogia võimalikku kasu.

Täielik tehnoloogiline isemajandamine ei ole Euroopale realistlik ega majanduslikult hea. Strateegiline prioriteet on säilitada ELi poliitiline ja poliitikakujunduslik manööverdamisruum: suutlikkus kaitsta oma huve, vähendada ohtlikku sõltuvust ja suunata tehnoloogia arengut, kahjustamata seejuures oma konkurentsivõimet.

See nõuab keerulist tasakaalu. Nüüdseks on rakendunud ELi tehisintellektimäärus, maailma esimene terviklik tehisintellekti õigusraamistik, mis peaks aitama tagada ohutuse ja põhiõiguste kaitse. Määruse ülemäära agar jõustamine võib aga suurendada Euroopa konkurentsivõime mahajäämust ning kutsuda esile USA ja Hiina vastumeetmeid. Kui aga tehisintellekti reguleerimine jääb ebapiisavaks või toetutakse liiga palju väljaspool Euroopat arendatud süsteemidele, võib see tekitada Euroopale märkimisväärseid julgeolekuriske ja strateegilise sõltuvuse.

ELi valikuid mõjutavad ka USAga ühised põhiseaduslikud alused: demokraatlik valitsemine, õigusriik, põhiõigused ja üksikisiku vabadus. Õigusaktide ja tööstuspoliitika alastest erimeelsustest hoolimata muudavad need ühised põhimõtted tulutoova Atlandi-ülese tehnoloogiakava väljatöötamise hädavajalikuks. Koostöö TI ohutuse, pooljuhtide tarneahelate, küberjulgeoleku, teadustöö ja usaldusväärse digitaristu vallas aitaks mõlemal poolel tugevdada vastupanu- ja konkurentsivõimet, ilma et see eeldaks õigusaktide ühtlustamist.

ELil on märkimisväärne mõjujõud: ühtne turg, regulatiivne võimekus, riigihanked, konkurentsipoliitika, investeeringute taustakontroll, kaubandusmeetmed, ekspordikontroll ja võimalus rahastada esmatähtsat taristut annavad ELile läbirääkimistel kindlama positsiooni ja parandavad tehnoloogilist toimepidevust. ELi 2026. aasta tehnoloogilise suveräänsuse pakett paigutab ka pooljuhid, TI, pilvandmetöötluse ja avatud lähtekoodiga tehnoloogiad sellesse strateegilisse raamistikku.

Need vahendid on mõjusad, kuid neil on oma hind. Kindlameelsem ELi poliitika võib küll tugevdada vastupanuvõimet, kuid suurendab samal ajal Euroopa ettevõtete kulusid, muudab ELi survestamisele vastuvõtlikumaks, killustab maailmaturge ja kiirendab tehnoloogilist lahknemist.

ELi ülesanne ei ole lihtsalt muutuda veelgi kindlameelsemaks, vaid tuleb strateegiliselt otsustada, kus, millal ja kelle vastu oma mõjujõudu kasutada. Eesmärk peaks olema valikuline tehnoloogiline suveräänsus: vähendada ohtlikku sõltuvust, kaitsta julgeolekut ja põhiõigusi ning kasutada ära tehisintellekti majanduslikke võimalusi. Samal ajal peab säilima Euroopa suutlikkus teha koostööd ja konkureerida maailmas oma suurima Atlandi-ülese partneriga.

Loe lähemalt (inglise keeles): Tech tightrope. Elements for a positive transatlantic agenda