23. septembril andis RKK asedirektor Martin Hurt Põhja- ja Baltimaadesse akrediteeritud Poola Vabariigi kaitseatašeede teisel piirkondlikul konsultatsioonil ülevaate Läänemere piirkonna julgeolekuolukorrast. Sündmuse korraldas Poola Vabariigi saatkond Tallinnas ning sellel osales kõnelejaid Eesti kaitseministeeriumist ja kaitseväe peastaabist.
Martin Hurt kirjeldas Läänemere piirkonna julgeolekuolukorda aina pingelisemana arvukate Venemaa õppuste tõttu, kuid nägi ka positiivseid suundumusi. Läti ja Leedu on astunud olulisi samme kaitsekulutuste suurendamisel. Norra on samuti teatanud kaitsekulutuste piiratud suurendamisest ning nende relvajõud paistavad olevat üsna heas tasakaalus, sealjuures on ette võetud mõningaid tähtsaid samme kaasajastamiseks.
Rootsis ja Soomes käib aktiivne arutelu NATO liikmestaatuse ja vajaduse üle arendada riigikaitsevõimet. Rootsis liitub NATO debatiga laialt levinud arusaam, et aastaid kestnud poliitilise tähelepanu puudumise tõttu on riigikaitsevõime piiratud. Soomes, kus riigikaitsevõime on suurel määral püsinud, ollakse selles mõttes vähem mures. Kuid paraku ei ole Soomes ega Rootsis astutud suuremaid samme kaitsekulutuste ega moderniseerimise alal. Rootsis kahaneb kaitse-eelarve lähiastatel pisut alla ühe protsendi SKT-st, Soome poliitikute ees aga seisab ülesanne kompenseerida mõne aasta eest tehtud eelarvekärpeid.
Taanit vaevab seniajani ülesanne tulla toime julgeolekukeskkonna muutumisega. Tõsi, taanlased osalesid möödunud kevadel Balti õhuturbemissioonil, saates oma lennukid F-16 Eestisse. Samal ajal ei ole poliitikud veel hakanud tegelema vajadusega tugevdada kaitsevõimet. Maavägi on jätkuvalt peamiselt keskendunud osalemisele rahvusvahelistes rahuoperatsioonides, mis peegeldub ka kaasajastamist puudutavates otsustes. Kaitsekulutuste poolest jääb Taani Euroopa keskmisele omajagu alla ning poliitikud peavad veel leidma tee, kuidas kaitsepoliitikat edendada. Jõulise kontrastina on Poola Läänemere piirkonnas silmatorkav erand. Poola kulutab riigikaitsele oodatult kaks protsenti SKT-st ning arendab ühtlasi ka innukalt kaitsevõimet moel, mis sobib 38 miljoni elanikuga riigile.
Euroopa stabiilsuse suurendamise võti peitub märkimisväärsete lahingüksuste siirmises neisse NATO liikmesriikidesse, mis piirnevad Venemaaga, eesmärgiga heidutada Kremlit sõjalise jõu kasutamiselt nende riikide vastu. Need väed tuleb kohale toimetada nii kiiresti kui võimalik ja nii kauaks kui vajalik.
