Hiiglaste keskel: Kesk-Aasia ja tasakaalu leidmine Hiina, Venemaa ja ülejäänute vahel

Kuigi Kesk-Aasia riigid on säilitanud traditsioonilised sidemed Venemaaga, näevad nad samal ajal Hiina kasvavat majanduslikku ja julgeolekualast mõju ning teiste jõudude – või „ülejäänute“ – nagu Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide, Türgi, India, Pakistani, Iraani ja Pärsia lahe riikide rolli suurenemist.

Hiinast on saanud piirkonna juhtiv majanduslik tegija – mitte ainult kaubanduses, vaid ka kriitilistes valdkondades nagu füüsiline ja digitaalne taristu. Hoolimata Hiina tõusust jääb Venemaa mõju oluliseks sellistes valdkondades nagu väljarändajate koju saadetavad säästud, haridus, meedia ja keel.

Julgeolekuvaldkonnas on Venemaa küll endiselt peamine tegija sõjaväeliste suhete tasandil, kuid Hiina on järk-järgult oma kohalolekut laiendanud, eriti Afganistani piiri lähistel toimuvates julgeolekuoperatsioonides ja terrorismivastastes jõupingutustes, mis aitavad kaasa Kesk-Aasia režiimide poliitilisele stabiilsusele. Kesk-Aasiast on saanud paljude Hiina globaalsete algatuste katsepolügoon.

Niisiis õõnestab Hiina järk-järgult Venemaa mõjusfääri Kesk-Aasias. Siiski oleks eksitav käsitleda seda arengut lihtsalt kui Hiina samm-sammulist Venemaa asendamist. Selle asemel ajavad Kesk-Aasia riigid üha enam mitmesuunalist välispoliitikat ja kasutavad kattuvaid mõjusfääre ära selleks, et suurendada omaenda iseseisvust ja strateegilist autonoomiat.

Muutuvas globaalses ja regionaalses geopoliitilises keskkonnas on Euroopa Liidul võimalus luua kasulikke partnerlussuhteid ning anda oluline panus Kesk-Aasia vastupanuvõime, heaolu ja piirkondliku lõimumise tugevdamisse.

• EL peaks toetama piirkondlikku koostööd ja piirkonna edasisi integratsioonipüüdlusi, et suurendada Kesk-Aasia strateegilist autonoomiat üha pingelisemas geopoliitilises olukorras.
• EL võiks võtta eeskuju Türgi lähenemisest sihipäraste investeeringute ja pehme jõu kasutamise osas ning suurendada oma nähtavust, kasutades Euroopa ettevõtteid ja keskendudes inimestevahelistele sidemetele.
• Haridus, üliõpilasvahetused ja akadeemilised partnerlused on strateegiline võimalus EL-ile edendada demokraatlikke väärtusi läbi isikliku kogemuse, mitte üksnes abstraktse retoorika kaudu.
• EL saab aidata riikidel läbi viia majandusreforme ning liberaliseerida ja moderniseerida selliseid sektoreid nagu energeetika, samas kui tingimuslikud laenud ja tehniline abi võivad parandada nii konkurentsivõimet kui ka valitsemist.
• EL tegutseb ka pehme julgeoleku pakkujana, jagades parimaid tavasid piirihalduse ja õigusriigi valdkonnas – vastandina Hiina ja Venemaa turvakesksele lähenemisele.
• ELi ja Kesk-Aasia koostöö on hädavajalik, et edendada piirkondlikku stabiilsust ja kaasavat valitsemist Afganistanis.