Euroopa Liidu laienemisprotsessi seis 2026. aasta alguses: suurte läbimurrete lävel

ELi laienemisprotsess sai uue hoo sisse pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse. 2025. aastal toimusid protsessis olulised muutused.

Pikk läbirääkijariikide nimekiri on nüüd jagunenud neljaks: (1) peamised laienemisprotsessis osalevad riigid (nagu ELis neid nimetatakse) ehk Montenegro, Albaania, Moldova ja Ukraina; (2) mahajääjad, kelle edusamme takistavad püsivad poliitilised probleemid ehk Põhja-Makedoonia, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina; (3) tagasilangeja Serbia ja (4) kõrvalseisjad ehk Türgi ja nüüd ka Gruusia.

Neli peamist laienemisprotsessis osalevat riiki on seadnud ühinemisläbirääkimiste lõpuleviimiseks tähtajad vahemikus 2026–2028. EL tunnustab neid tähtaegu, mida pole varem avalikult mainitud. Muutusi laienemisprotsessis on mõjutanud geopoliitiline kontekst, sealhulgas Euroopa püüdlus teha oma hääl kuuldavaks USA vahendatavas rahuprotsessis, mille eesmärk on lõpetada Venemaa sõda Ukrainas. Kuigi tõelise rahu saavutamine 2026. aastal pole tõenäoline, on mõte Ukraina ülikiirest liitumisest (1. jaanuariks 2027) pannud Euroopa Komisjoni otsima lahendusi, mis võimaldaks nii tempokat liitumist.

Soovitame kasutada kaheosalist ühinemisprotsessi, mille esimene osa oleks teha ettepanek hakata piirangutega liikmesriigiks ja millega saaks alustada umbes 2027. aasta alguses. Tavapärase laienemisprotsessiga oleks selleks tähtajaks liitumine võimatu. Erakorraliste asjaolude puhul tuleb rakendada erakorralisi abinõusid.