2014. aastal halvenesid Venemaa ja Lääne suhted järsult. Krimmi annekteerimine Venemaa poolt märtsis kujutas endast president Vladimir Putini vapustavalt julget sammu, mida toetas kindlalt tavaliste venemaalaste tohutu enamus. Järgmistel kuudel muutus Venemaa vägede osa Ukrainas veel otsesemaks ja varjamatumaks, kui selgus, et separatistid oma jõududega toime ei tule. Euroopa Liidu ja Ühendriikide majandussanktsioonidele vastas Venemaa omapoolsete vastusanktsioonidega. Uus külm sõda oli algamas.
Kõik see põhjustas suurt rahutust Helsingis, kus ajaloolistel põhjustel on kinnistunud vankumatu põhitõena püüd vältida poole valimist suurriikide konfliktides. Nende all peetakse silmas konflikte, milles osaleb Nõukogude Liit, nüüd siis Venemaa. Viimastel aastakümnetel on mõned hakanud Soome käitumist pidama arguseks ja kõrvalehoidmiseks. Nüüd on siis aga mõnes ringkonnas Soome nähtavalt leiget reageerimist Venemaa tegevusele Ukrainas tõlgendatud “uussoometumise” näitena.
Sattunud Skylla ja Charybdise vahele – ühelt poolt Venemaa teadlik agressioon Ukrainas, teiselt poolt Lääne soov näidata välja toetust Ukrainale -, eelistati Helsingis reageerida ettevaatlikult, kuid siiski püsida lähedal ELi poliitilisele põhiliinile.
Lae alla analüüs: Soome 2014 Skylla ja Charybdise vahel (PDF)
