Eesti võimalik pääs ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2020–21 on pigem tõestus suurriikidele, et ka väikesed riigid võivad osaleda globaalses mängus, leiavad välispoliitika eksperdid. Seda näitas nende hinnangul Leedu kaks aastat tagasi, juhtides tähelepanu Ukraina kriisile. Küsimus seisneb selles, kas juba praegu algav eeltöö kahe aasta nimel end ära tasub.
Eesti võimalik pääs ÜRO Julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks aastateks 2020–21 on pigem tõestus suurriikidele, et ka väikesed riigid võivad osaleda globaalses mängus, leiavad välispoliitika eksperdid. Seda näitas nende hinnangul Leedu kaks aastat tagasi, juhtides tähelepanu Ukraina kriisile. Küsimus seisneb selles, kas juba praegu algav eeltöö kahe aasta nimel end ära tasub.
Leedu oli ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige aastatel 2014 ja 2015. Sel perioodil võttis Venemaa üle Krimmi ning algas sõda Ida-Ukrainas. Leedu oli parajasti julgeolekunõukogu eesistuja ning kutsus selle kokku Ida-Ukraina olukorda arutama. Kriis andis Leedule võimaluse rahvusvahelisel areenil esineda tasemel, mis tal oli ainult tänu julgeolekunõukogule, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Ma märkasin, et eurooplased arutasid omavahel, et vahest peaks paluma teistel eurooplastel olla vait ja kuulata, mida Leedul Ukraina ja Krimmi kohta teistele öelda on. Selline esiletõus ja austus tuli Leedule tema positsiooni tõttu,” ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Tomas Jermalavicius.
Julgeolekunõukokku saamiseks tuleb ette valmistama hakata kohe – veenda neid, kes Eestit vähe tunnevad, meie eest hääletama. Selleks on valitsusel plaanis järgneva kahe aasta jooksul kulutada miljon eurot.
“Need ressursid, mida tuleb selleks kulutada nende kolme-nelja aasta jooksul, et olla ÜRO Julgeolekukomitee ajutine liige aastatel 2020–21, need inim- ja rahalised ressursid saavad olema kindlasti suuremad kui see reaalne kasu, mida me sellest saame,” märkis rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu.
Eestil tuleb ära teha kodutöö maailma nende nurkade tundmaõppimisel, kus meil diplomaate pole, kuid mille probleemid ÜRO ette tulevad.
Vaata edasi: ERR
