Millist mõju taotlevad Putini tuumarelvaähvardused?

Moskva tuumarelvaähvardused NATO ja teiste Põhjala-Balti piirkonna riikide vastu kujutavad endast keskset elementi Venemaa vastasseisupoliitikas läänemaailmaga. Lääs kaldub hindama vastasseisu poliitilisel, juriidilisel ja majanduslikul tasandil, milles on oma osa kahtlemata ka kultuurilistel erinevustel, kuid kooskõlas traditsioonilise Vene mentaliteediga on selles märkimisväärsel kohal samuti sõjaline mõõde.

Moskva tuumarelvaähvardused NATO ja teiste Põhjala-Balti piirkonna riikide vastu kujutavad endast keskset elementi Venemaa vastasseisupoliitikas läänemaailmaga. Lääs kaldub hindama vastasseisu poliitilisel, juriidilisel ja majanduslikul tasandil, milles on oma osa kahtlemata ka kultuurilistel erinevustel, kuid kooskõlas traditsioonilise Vene mentaliteediga on selles märkimisväärsel kohal samuti sõjaline mõõde.

Hoolimata Kremli agressiivsest ja vastutustundetust käitumisest on ometi raske uskuda, et president Vladimir Putin oleks tõepoolest valmis esimesena kasutama tuumarelva, mis võib kaasa tuua klassikalise MAD-stsenaariumi, isegi kui Venemaad ei ähvarda eksistentsiaalne oht. Seepärast tuleb Venemaa tuumarelvaähvardusi käsitleda pigem poliitilise sõnumina, mis annab Läänele mõista, et Moskva on valmis vastasseisu ägenemiseks ega kavatse oma üldist poliitilist kurssi muuta, eriti Ukrainaga seonduvates küsimustes.
Samuti on nende ähvarduste eesmärk panna proovile Lääne kindlameelsus ning hirmutada ja šantažeerida NATO liikmesriike, et takistada neil konsensuse saavutamist ja panna vähemalt mõned Lääne riigijuhid kahtlema, kas ikka tasub pidada sõda tuumarelva omava Venemaaga näiteks Balti riikide või Poola kaitsmiseks. Ühtlasi on Venemaa tuumarelvaähvarduste siht nõrgestada NATO liikmesriikide soovi tugevdada Balti riikide ja Poola kaitset märkimisväärsete vägede ja tehnikaga ning vältida Soome ja Rootsi liitumist alliansiga.
Loe edasi: PISM