Millise tähendusega on NATO Balti õhuturbe missiooni kärpimine?

Otsus vähendada hävituslennukite arvu, mis osalevad Balti õhuturbe missioonil, alates 1. septembrist 2015 kaheteistkümne pealt kaheksale langetati juba 2015. aasta mais ning sellega olid nõus kõik liitlased, sealhulgas Balti riigid. Täpsemalt väheneb Leedus Šiauliais baseeruvate hävituslennukite arv kaheksalt neljale, samal ajal kui Eesti Ämari lennubaasi jääb endiselt neli lennukit (Briti omade järel alates 1. septembrist 2015 Saksamaa hävituslennukid).

Otsus vähendada hävituslennukite arvu, mis osalevad Balti õhuturbe missioonil, alates 1. septembrist 2015 kaheteistkümne pealt kaheksale langetati juba 2015. aasta mais ning sellega olid nõus kõik liitlased, sealhulgas Balti riigid. Täpsemalt väheneb Leedus Šiauliais baseeruvate hävituslennukite arv kaheksalt neljale, samal ajal kui Eesti Ämari lennubaasi jääb endiselt neli lennukit (Briti omade järel alates 1. septembrist 2015 Saksamaa hävituslennukid).

Eesti kaitseministeerium ja õhuvägi peab sellist hävituslennukite arvu (4+4) Balti õhuturbe missioonile piisavaks. Tuleb silmas pidada sedagi, et Balti õhuturbe missioon on spetsiifiline rahuaja missioon, mida on täidetud alates Balti riikide liitumisest NATOga 2004. aastal. 2014. aastani oli üheks selgeks puuduseks see, et seda täideti ainult Šiauliaist, nüüd aga on Balti riigid tõhusalt kaetud “mõlemast otsast”. Neli lennukit mõlemas õhuturbe missiooni baasis minimaalselt piisav hädavajalike ülesannete täitmiseks suhteliselt normaalses keskkonnas, kuid lennukite arvu saab kiiresti suurendada, kui olukord seda nõuab, sest (hävitus)lennukid on kõige kiiremini siirdav sõjatehnika (eriti kui baasides valitseb nende vastuvõtmiseks täielik valmidus). SACEUR kui kõigi NATO operatsioonide kõrgeim juht peab kindlaks määrama Balti õhuturbeks vajalikud vahendid, võttes arvesse ettenähtud ülesandeid ja olukorda piirkonnas.
Loe edasi: PISM