Kremli müüride vahel ja ümber toimub midagi väga huvitavat. Näib, et kaheksa aastat kestnud hiiliva riigipöördega Venemaal võimu üle võtnud eriteenistuste erinevad grupeeringud on omavahel tülli pööranud ja seda niivõrd intensiivselt, et „vaiba all“ toimuv sõda on paiskunud avalikkuse ette.
Ja nimelt.
Kremli müüride vahel ja ümber toimub midagi väga huvitavat. Näib, et kaheksa aastat kestnud hiiliva riigipöördega Venemaal võimu üle võtnud eriteenistuste erinevad grupeeringud on omavahel tülli pööranud ja seda niivõrd intensiivselt, et „vaiba all“ toimuv sõda on paiskunud avalikkuse ette.
Ja nimelt.
Põnevamad arutelud arenesid uut-tüüpi sõjaoperatsioonidest, Huntingtonist kui vananenud tsiviil-militaarsuhete teoreetikust ning kriisist Suurbritannia sõjaväe ja ühiskonna suhetes. Kõneainet pakkusid ka Afganistani ja Iraagi operatsioon, eraarmeede osakaalu suurenemine rahuoperatsioonides, sõjaline haridus, terrorismivastane võitlus ja sõjaväelaste pereprobleemid.
Keskendun hetkel esimesele teemale – uut-tüüpi sõjalised operatsioonid ja nende mõju ühiskonnale. Seda kirjeldab põhjalikumalt ka kindral Rupert Smith (UK) raamatus “Utility of Force”. “Uut-tüüpi operatsioon” tähendab, et lõppenud on traditsiooniline riikidevaheliste sõdade ajastu, kus tugevam jõud kuulutati võitjaks. Uuemal ajal kombineeritakse jõu kasutamist kohaliku elanikkonna südamete ja toetuse võitmisega. Muide, sarnasele teemale keskendus ka 27.10. ajakiri Economist vt www.economist.com.
Uute sõjaliste operatsioonide eesmärgiks ei ole mitte absoluutse võidu saavutamine, vaid kõiki konflikti osapooli rahuldava tingimuseni jõudmine. Sõditakse mitte võidu, vaid teatava edu saavutamise nimel. Sellel on kaks peamist mõju ühiskonnale.
Esiteks, eesmärgini jõudmiseks kulub palju aega. Uut-tüüpi sõjalised operatsioonid, mille eesmärgiks on saavutada osapooli rahuldav tingimus, on tavaliselt palju pikemad, kui poliitikud endale aru annavad. Näiteks, käimasolev Afganistani konflikt vältab tõenäoliselt vähemalt 30 aastat. Kas oleme valmis veel 30 aastat Eesti mehi/naisi Afganistani saatma?
Teiseks, uut-tüüpi operatsioonides saab tähtsaks narratiiv. Nii relvajõud kui ühiskond vajavad pikaajalises operatsioonis osalemiseks usutavat põhjendust. Ühiskond ootab, et riskide võtmine oleks põhjendatud.Vajame vastuseid küsimusele, mis täpselt toimub operatsiooni-piirkonnas? Miks me seal osaleme? Mille nimel? Näiteks, kas Eesti sõjaväelased Afganistanis tegelevad Talibani kukutamisega, terrorismivastases sõjas osalemise, narkovastase võitluse või Afganistani ühiskonna ülesehitamisega?
Nagu ikka, esiati Chicagos rohkem küsimusi, kui neile vastuseid oli pakkuda.
