aprill 22, 2015

Maria Przełomiec uurib Ida: kas Balti riikide vähemustest saab Venemaa viies kolonn?

Sageli viidatakse president Putini sõnadele, et “Nõukogude Liidu lagunemine oli 20. sajandi suurim geopoliitiline tragöödia”. Seepärast soovib Kreml lüüa jalad alt levinud arvamusel, et Balti riigid kujutavad endast edulugu, olles ainukesed varem Nõukogude Liidu okupeeritud riigid, mis kuuluvad praegu ELi, NATO ja eurotsooni ridadesse. Moskva levitab seda sõnumit järjekindlalt oma riikliku kontrolli all oleva ajakirjanduse kaudu.

Venemaa praegune režiim kasutab kindlasti ära tõsiasja, et veerandi Eesti ja kolmandiku Läti elanikkonnast moodustavad venelased. Siiski ei peaks langema kiusatusse pidada venekeelseid elanikke ühtseks rühmaks. Uuringu kohaselt võib Eesti venekeelsed elanikud jagada viide rühma sõltuvalt nende lõimituse tasemest. Lojaalsus Eesti suhtes ei sõltu tingimata eesti keele oskusest. Üle kolmandiku on suhteliselt edukalt lõimunud ja peab ennast kuuluvaks Eesti ühiskonda, ülejäänud on aga Eestiga vähem seotud ja eri määral orienteeritud teistele riikidele, sealhulgas Venemaale. See suurem venekeelsete elanike rühm, kellest paljud on lihttöölised, pensionärid või töötud, võib olla Kremli desinformatsioonile vastuvõtlik.
Väga oluline on eristada pingutusi, mis on suunatud vähem lõimitud inimrühma heaolu suurendamisele, ja katseid kasutada neid ära Eesti, Läti ja Leedu diskrediteerimiseks. Kulub rohkem kui 24 aastat, mis on möödunud sellest, kui Balti riigid said taas iseseisvaks, et üle saada 51 aastat kestnud sihiteadliku kolonisatsiooni tagajärgedest, mille algatas Jossif Stalin. Putini praegune retoorika ainult halvendab Balti riikide venekeelse elanikkonna olukorda.
Loe edasi: PISM