Venemaa on suurvõim ning piirnevad riigid näevad selgelt naabri otsustavust oma mõjuvõimu säilitamise püüdel. Venemaa huvid on sageli seotud väliste probleemidega järjest kaootilisemas maailmas, kuid isegi põgus pilk Habarovskile, Valgevenele ja Lõuna-Kaukaasiale toob fookusse asjaolu, et probleemide allikad asuvad ka Venemaa enda territooriumil.
Kuhu paigutub Venemaa aina laienevas rahvusvahelises kaoses, uurime Lennart Meri Konverentsi vestlussarja kolmandas arutelus RKK Eesti Välispoliitika Instituudi vanemteadurilt James Sherrilt ja Moskva Kõrgema Majanduskooli Euroopa ja Rahvusvaheliste Suhete Uuringute Keskuse asedirektorilt, professor Dmitri Suslovilt.
James Sherr OBE:
- Venemaa on olnud osav põimima oma identiteeti lõimesid võõrast ajaloost ja identiteetist ja siin peitubki probleemi iva. Sedastamine „te ei tunnusta meie identiteeti“ on Ukrainale ja teistele sügavamaks ja eksistentsiaalsemaks ohuks kui lihtsakoeline geopoliitiliselt motiveeritud imperialism.
- Venemaa põhimõtteline suhtumine Läände ei ole muutunud. Lõhe väärtuste vahel ei ahene.
- Türgi eemaldamine mitte ainult Läänest, vaid ka NATOst ning Türgi NATO-liikmelisuse muutmine vaid formaalsuseks on osa suuremast Venemaa strateegiast.
Professor Dmitri Suslov:
- Venemaa suhtumine mitte-lääneriikide, sealhulgas Hiina ja Türgi, proaktiivsuse tõusu suhtes endise NSVL territooriumil on muutunud sallivamaks.
- Vaid üksikud Venemaa ametiisikud peavad lahingut Ukraina pärast kaotatuks. Rõhuv enamus on veendunud, et keskmises ja pikemas perspektiivis võib olukord muutuda.
- Türgi oleks [Mägi-Karabahhi konfliktis] olnud märgatavalt aktiivsem, kui Venemaa oleks Armeeniat aidanud, ja täpselt seda Türgi sooviski: olukorda 2 + 2, kus ühel pool olnuks Venemaa ja Armeenia, teisel pool Türgi ja Aserbaidžaan, mis oleks määranud Türgi rolli Lõuna-Kaukaasias ja asetanud Türgi Venemaaga samale pulgale. Venemaa jaoks oli see oli vastuvõetamatu, Armeenia abistamisest märgatavalt olulisem oli sellise stsenaariumi vältimine. Ja see ka õnnestus. Praegune lahendus tagab, et Lõuna-Kaukaasia keskne tegija ei ole Türgi, vaid Venemaa.
- Venemaa vajab dialoogi Euroopaga, dialoogi säilitamist Prantsusmaa, Itaalia ja Austriaga peetakse Venemaa Euroopa-poliitika väga oluliseks mõõtmeks.
Vaata täismahus vestlust:
Jagage vestlusest tärganud mõtteid Twitteris, kasutades teemaviidet #LMC_Talks ja/või Facebookis. Meie tegemistega saab end kursis hoida Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse lehtedel Twitteris (@ICDS_Tallinn) ja Facebookis (@ICDS.Tallinn).
Eelmised Lennart Meri Konverentsi vestlussarja kõnelused:
- Identiteedi erinevad paled ja poliitika tänapäeval (Toomas Hendrik Ilves & Francis Fukuyama)
- Vaenu ajastu: põhjused ja lahendused (Toomas Hendrik Ilves & Anne Applebaum)
