Pärast 20 aasta möödumist Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest torkab Põhjala-Baltikumi piirkond Euroopas silma oma edukuse poolest. 1990. aastate alguses paljude poolt võimalike pingeallikatena käsitatud Balti riigid on kujunenud stabiilseteks demokraatlikeks riikideks, mis on leidnud endale kindla koha Lääne institutsioonides. Piiride avamine ning inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine on kasu toonud kogu piirkonnale, mis on tänu ettenägelike ja õigeaegsete, mõnel juhul isegi radikaalsete meetmete rakendamisele 2008.–2009. aasta majanduskriisi järel muutunud Euroopas selleks ülemäärasest valitsemissektori võlast koormamata paigaks, kus majandus hoogsalt kasvab.
25.09.2011, Kadri Liik, Riina Kaljurand
Atlandi Nõukogu
Pärast 20 aasta möödumist Nõukogude Liidu kokkuvarisemisest torkab Põhjala-Baltikumi piirkond Euroopas silma oma edukuse poolest. 1990. aastate alguses paljude poolt võimalike pingeallikatena käsitatud Balti riigid on kujunenud stabiilseteks demokraatlikeks riikideks, mis on leidnud endale kindla koha Lääne institutsioonides. Piiride avamine ning inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine on kasu toonud kogu piirkonnale, mis on tänu ettenägelike ja õigeaegsete, mõnel juhul isegi radikaalsete meetmete rakendamisele 2008.–2009. aasta majanduskriisi järel muutunud Euroopas selleks ülemäärasest valitsemissektori võlast koormamata paigaks, kus majandus hoogsalt kasvab.
http://www.acus.org/files/publication_pdfs/403/090711_ACUS_NordicBaltic.PDF
Lae alla: Baltic-Nordic-US cooperation as a vehicle for democratic change