Kas apelsinivärvi koalitsioon Ukrainas saab ja jääb elujõuliseks või mitte? Tänane uudis Ukraina oranži koalitsioonileppe allkirjastamisest Julia Timošenko Bloki (BJUT) ja Meie Ukraina-Rahva Omakaitse (NUNS) vahel annab lootust optimismiks.
Lepe kiideti heaks BJUTi ja NUNSi parlamendifraktsioonide ühisel koosolekul. Dokumendiga olid nõus kõik fraktsioonidesse kuuluva saadikud, välja arvatud üks. Eriarvamusele jäi Meie Ukrainasse kuuluv senine Julgeolekunõukogu sekretär Ivan Pliuš, kes on pika karjääriga poliitik, Juštšenko perekonnasõber ja mõningatel andmetel ka Ukraina presidendi vaimne isa poliitilises plaanis.
Kas apelsinivärvi koalitsioon Ukrainas saab ja jääb elujõuliseks või mitte? Tänane uudis Ukraina oranži koalitsioonileppe allkirjastamisest Julia Timošenko Bloki (BJUT) ja Meie Ukraina-Rahva Omakaitse (NUNS) vahel annab lootust optimismiks.
Lepe kiideti heaks BJUTi ja NUNSi parlamendifraktsioonide ühisel koosolekul. Dokumendiga olid nõus kõik fraktsioonidesse kuuluva saadikud, välja arvatud üks. Eriarvamusele jäi Meie Ukrainasse kuuluv senine Julgeolekunõukogu sekretär Ivan Pliuš, kes on pika karjääriga poliitik, Juštšenko perekonnasõber ja mõningatel andmetel ka Ukraina presidendi vaimne isa poliitilises plaanis.
Nii on oranžil koalitsioonil 227 häält. 450-liikmelises ülemraadas jääb see kahe-hääleline enamus muidugi äärmiselt napiks. Üksikust poolt- või vastuhäälest hakkab väga palju sõltuma. Siiski on koalitsioonileppe ametlik allkirjastamine hea uudis. Raada täiskogu võttis selle uudise oma tänasel teisel tööpäeval aplausiga vastu, Julia Timošenkole kingiti lilli.
Millised on järgmised sammud? Järgmisena valitakse parlamendi spiiker ja peaminister. Loodetavasti juhtub see homme. Peamine kandidaat ülemraada esimehe kohale on hetkel välisminister Arseni Yatsienuk (NUNS). Siis hääletatakse samm-sammult läbi 12-osaline seaduste-pakett, mis on presidendi-poolne tingimus uue koalitsiooni moodustamiseks. Paketi hääletusprotseduur saab ühtlasi uue oranži koalitsiooni püsivuse esimeseks proovikiviks, sest Regioonide partei salakavalal nõudmisel hääletatakse igat seadust eraldi. Näis, kas koalitsiooni üksmeel püsib ja kas igaks hääletamise korraks saadakse kokku vajalikud 225+1 häält.
Hääletamisele tulevast paketist on olulisemad uus Valitsuskabineti seadus ja nn Saadiku sundmandaadi (Imperative Mandate) seadus. Valitsuskabineti seaduse värskeim versioon pärineb presidendikantseleist ja see on katse muuta ümber 2006 detsembris heaks kiidetud sama seadust, millega toonane peaminister Janukovitš lootis võimutäiust saavutada. Detsembris 2006 heakskiidetud Valitsuskabineti seadus kärpis tugevalt presidendi võimu ja suurendas valitsuse oma. Nüüd hääletamisele minev Valitsuskabineti seaduse versioon muudab täielikult juba vastuvõetud seadust suurendades taas presidendi võimu.
“Saadiku sundmandaadi” seadus tähendab lahtiseletatult seda, et kord ühes partei- või valimisliidu nimekirjas parlamenti valitud saadik ei tohi hiljem parteid vahetada. Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni õiguseksperdid on seaduseelnõud kritiseerinud nimetades seda ebademokraatlikuks. Samas, võibolla tõesti, et Ukraina-taolises õhukese poliitilise kultuuriga riigis ei saagi muudmoodi, kui parlamendisaadikutel partei vahetamise võimalus ära võtta vältimaks levinud ülesostmist. Paraku ei paku see seadus lahendust puhuks kui keegi lihtsalt keeldub hääletamast.
Lühidalt – arvan, et enne kui Ukraina ülemraada pole ära valinud esimeest ega heaks kiitnud uut peaministrit ja valitsuse koosseisu, on vara hõisata. Loodetavasti juhtub see varsti. Seni on lisaks apelsini-koalitsioonile võimalikud ka teised lahendused Regioonide partei (174 saadikut), Julia Timošenko Bloki (156 saadikut), Meie Ukraina-Rahva Omakaitse (72 saadikut), kommunistide (27 saadikut) ja Volodimir Litvini bloki (20 saadikut) vahel.
Apelsinid pole seni siiski ainsad võimalikud viljad.