mai 13, 2016

Viisavabadus Türgiga: on selge, et mitte midagi pole selge

European Union (L) and Turkish flags fly outside a hotel in Istanbul, Turkey May 4, 2016. REUTERS/Murad Sezer
European Union (L) and Turkish flags fly outside a hotel in Istanbul, Turkey May 4, 2016. REUTERS/Murad Sezer

Türgi viisavabaduse küsimus Euroopa Liiduga võtab järjest üllatavamaid pöördeid. Teisipäeval (10.05) teatas Türgi president Recep Tayyip Erdogan, et Türgi võiks saada viisavabaduse Euroopa Liiduga oktoobriks. Varem olid türklased ähvardanud, et kui viisavabadus juuniks ei saabu, võivad nad taganeda rändelepingust Euroopa Liiduga. Teatavasti on just see leping, mis on hetkel kinni pannud põgenike tulva Kreekasse ja Euroopa Liidule on hädasti lepingut vaja.

Türgi viisavabaduse küsimus Euroopa Liiduga võtab järjest üllatavamaid pöördeid. Teisipäeval (10.05) teatas Türgi president Recep Tayyip Erdogan, et Türgi võiks saada viisavabaduse Euroopa Liiduga oktoobriks. Varem olid türklased ähvardanud, et kui viisavabadus juuniks ei saabu, võivad nad taganeda rändelepingust Euroopa Liiduga. Teatavasti on just see leping, mis on hetkel kinni pannud põgenike tulva Kreekasse ja Euroopa Liidule on hädasti lepingut vaja.

Ometi oli Erdogan jõudnud varem karmisõnaliselt kinnitada, et Türgi ja Euroopa Liidu teed võivad ka lahku minna. Siis käis jutt terrorismiklauslist. Nimelt soovib Euroopa Liit viisavabaduse andmiseks Türgile, et too kitsendaks oma terrorismimääratlust, sest praegu annab lai terrorismi mõiste Türgi võimudele võimaluse taga kiusata kurde ja ka teisitimõtlejaid. Erdogan sellega nõus polnud.
Viisavabaduse sasipuntrasse lisandus veel uudis Türgi peaministri Ahmet Davutoğlu tagasiastumisest eelmisel nädalal. Analüütikud on viidanud tema vastuoludele Erdoganiga. Ent varem ka Türgi välisminister olnud Davutoğlu oli ka rändelepingu arhitekt Euroopa Liiduga ja paistis, et autokraatlik Erdogan rändelepingut nii palju ei toeta. Nüüdne avaldus temalt oktoobri kohta võib pingeid leevendada.
Aga ainult võib, sest pilt pole üheselt selge ka Euroopa Liidu poolt. Ehkki Euroopa Komisjon on soovitanud viisavabaduse andmist, on häält tõstnud Euroopa Parlament. Euroopa Parlamendi saadikud on öelnud, et viisavabaduse küsimust ei hakata arutama üldse varem, kui kõik viisavabaduseks vajalikud 72 kriteeriumit on täidetud. Säärane avaldus võib aga segi paisata viisavabaduse ajakava, mis tähendab, et oktoobriks Türgi ikkagi viisavabadust ei saa.
Kui kasutada Türgi ja Euroopa Liidu suhete kohta klassikalist väljendit, kõlaks see nii: on selge, et mitte midagi pole selge. Ei ole selge, kas Türgi saab peatselt viisavabaduse Euroopa Liiduga. Ei ole selge, kas Türgi taganeb rändeleppest. Ei ole ka selge, kas rändeleping pikemas perspektiivis toimib, ehkki praegused märgid on head.
Eestile on välispoliitiliselt olulised head suhted NATO liitlase Türgiga, ent Eesti üheks välispoliitiliseks prioriteediks on olnud ka viisavabadus ühelt poolt Gruusia ja Ukraina ning teiselt poolt Euroopa Liidu vahel. Euroopa Komisjon on küll soovitanud viisavabaduse andmist Ukrainale. Sellele aga olid eelnenud Euroopa Komisjoni põhjalikud hinnangud ja ukrainlaste mitmeaastane töö viisavabaduse nimel. Türgi puhul sellistest protsessidest rääkida ei saa, ent Ukrainast ei voola Euroopasse ka sajad tuhanded põgenikud.
Ideaalne lahendus oleks viisavabadus kõigile, nii Türgile kui ka Ukrainale ja Gruusiale. Säärane samm tugevdaks kõikide suhteid Euroopa Liiduga ja annaks võimaluse jätkata lääne poole liikumise kursil. Vastasel korral tugevneksid vastavalt Venemaa ja islamistide võimalused.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 13.05.2016.

Kategooriates: Blogi

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar