Tundub, et Türgil on Euroopa Liiduga suhetes trumbid peos. Nimelt teatas Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, et Türgi ootab juuniks Euroopa Liidult viisavabadust. See oli osa Euroopa Liidu ja Türgi lepingust, millega Türgi soostus tagasi võtma Kreekasse Türgist läinud põgenikke.
Tundub, et Türgil on Euroopa Liiduga suhetes trumbid peos. Nimelt teatas Türgi peaminister Ahmet Davutoğlu, et Türgi ootab juuniks Euroopa Liidult viisavabadust. See oli osa Euroopa Liidu ja Türgi lepingust, millega Türgi soostus tagasi võtma Kreekasse Türgist läinud põgenikke.
Kuid miks trumbid? Sest paistab, et leping on seni toiminud. 2015. aasta oktoobris oli Kreekasse minejate hulk keskmiselt 6929 inimest päevas. Pärast 4. aprilli kehtima hakanud lepingut on ebaseaduslike piiriületuste hulk läinud alla saja päevas.
Saksa kantsler Angela Merkel ja Euroopa Liidu Ülemkogu eesistuja Donald Tusk peaksid homme, 23. aprillil külastama Süüria piiri lähedal asuvat Gaziantepi linna, et tutvuda sealse põgenikelaagriga. Türgiga suhtlemine ei ole Euroopa Liidu poliitikutele raskusi valmistanud, vaatamata Türgi kodanikuvabaduste piirangutele.
Euroopa Liit on Türgi demokraatlike puudujääkide osas silma kinni pigistamas. Eelmisel nädalal rääkisime Saksa koomikust Jan Böhmermannist, kelle pilaklipp ei meeldinud Türgi presidendile Recep Tayyip Erdoganile. Türgi survel andiski Merkel Saksa kohtutele rohelise tule, et Böhmermanni kaasust menetleda. Samal ajal on Türgi kukkunud Reporterid ilma piirideta ülemaailmses pressivabaduse indeksis 151. kohale, jäädes tahapoole koguni Venemaast.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles küll, et Türgi peab viisavabaduse saamiseks täitma kõik Euroopa Liidu tehnilised nõuded. Mida muud saanukski Juncker öelda?
Türgi viisavabaduse valguses tasub meenutada, et viisavabadust Euroopa Liiduga on aastaid oodanud Gruusia ja Ukraina. Nende riikide viisavabadus on olnud ka Eesti üks välispoliitilisi prioriteete. Seda juba ajal, kui paistis, et ka Venemaa võib saada Euroopa Liiduga peatselt viisavabaduse. Krimmi ja Ida-Ukraina sündmused paiskasid Venemaa viisavabaduse küsimuse väga kaugele tulevikku, ent Gruusia ja Ukraina jäid.
Kui aga nüüd peaks Türgi saama lihtsalt poliitilise otsuse tõttu Euroopa Liiduga viisavabaduse, on Gruusial ja Ukrainal põhjust süüdistada Euroopa Liitu silmakirjalikkuses. On ju neile kogu aeg räägitud, et viisavabadus saabub tehniliste nõuete täitmisel.
Türklased ise kinnitavad samas, et nemad täidavad ka viisavabaduseks vajalikud tehnilised nõuded ning on eesmärgile väga lähedale jõudnud. Türgi tehniliste nõuete täitmine oleks parim lahendus muidugi ja päästaks ka Euroopa Liidu kimbatusest.
Ent Euroopa Liitu võib oodata kimbatus siiski viisavabadusest Türgiga. Teatavasti on Türgi valdavalt moslemimaa 75 miljoni elanikuga. Kui sealsed elanikud hakkavad Euroopa Liitu tulema, siis mis mõte oli lõppkokkuvõttes rändelepingul Euroopa Liiduga? Muidugi võib öelda, et Euroopa Liit teab nüüd, kes tema piiridesse sisenevad, kuid vägagi tõenäoliselt jääb osa türklasi illegaalselt oma kogukonda Euroopas elama. Ja kindlasti kasutavad viisavabadust oma huvides terroristid.
Ent Euroopa poliitikud peavad näitama midagi oma valijatele. Leping Türgiga on üle tüki aja midagi, mis reaalselt rändekriisis toimib. Seda kõrvale heita oleks poliitiline enesetapp ja nii näemegi juunis ülima tõenäosusega viisavabaduse andmist türklastele.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 22.04.2016.
