Viis aastat tagasi koos USA ja Eesti ohvitseridega ühes Washingtoni kohvikus hommikukohvi juues avaldas mulle sügavat muljet, kui mitu inimest tulid meie laua juurde ja tänasid vormikandjaid: „Thank You for Your service!“ Mõni soovis ka meie laudkonna arvet tasuda.
Veteranipäeva tähistatakse Eestis tänavu viiendat korda. Traditsioon sai alguse 2012. aastal Kaitseministeeriumis loodud ja valitsuses heaks kiidetud veteranipoliitikaga, mille oluliseks eesmärgiks oli veteranide hea hakkamasaamise kõrval ka veteranide tunnustamine ühiskonna poolt, nende tehtu väärtustamine. Just veteranid ise rõhutasid viimase olulisust. Veteranipoliitika juhtmõtteks sai president Toomas Hendrik Ilvese öeldu: “Me ei jäta kedagi lahinguväljale maha. Ei Afganistanis tule all ega hiljem kodus, kus raske haavatasaamise järel õpivad noored mehed ja naised uuesti elama või ka lihtsalt lahingujärgse stressiga toime tulema. Lihtsalt ja lihtsat ei ole tegelikult sellistes lugudes midagi.”
Veteranipäeva tähistamise üle arutati juba enne veteranipoliitika väljatöötamist ja pole saladus, et eeskujuks on Briti Ühenduse maades Esimese maailmasõja lõpukuupäeval 11. novembril või sellele lähimal pühapäeval tähistatav Rembembrance Day e. Poppy Day, mil mälestatakse kõiki relvajõudude liikmeid, kes on alates Esimesest maailmasõjast oma kohustuste täitmisel elu andnud. Kui selle päeva ja veteranide toetussümboliks on mooniõis ning kunstliku mooniõie ostmisega toetatakse missioonil viibivaid sõdureid ja annetatakse hukkunute perekondade või vigastatute toetuseks, siis Eestis valiti sarnaseks sümboliks sinilill, üks esimesi ja olulisi kevadekuulutajaid, mis veteranipäeva paiku õitseb.
Et Eesti ajalooteavuses pole Esimesel maailmasõja lõpukuupäeval sarnast tähendust, oli esialgu idee laiendada 3. jaanuaril tähistatava Vabadussõja relvarahu ja Vabadusõjas langenute mälestuspäeva tähendust. Jüripäeva, 23. aprilli valikul oli oluliseks argumendiks tõenäosus kevadiseks ilmaks ja mõned olemasolevad traditsioonid kaitseväes, kuna Püha Jüri on ka kõigi sõjameeste kaitsepühak.
Veteranipäev on jõudnud viie aastaga inimesteni. Sinilill pole tänavapildis haruldane. Kampaaniaga on tulnud kaasa suur hulk inimesi ja ettevõtteid. Viie aastaga väljakujunenud traditsioonidest on keskne Tallinnas Raekoja platsil toimuv Veteranirock, veteranide enda jaoks on tähtsad koosviibimine koos relvavendadega ja peredele perepäev koos nukuteatri etendustega sõjamuuseumis.
Kui Eesti Iraagi ja Afganistani sõdades osalemine põhjustas kirglikku arutelu poolt- ja vastuargumentidega, siis Veteranipäevaga sooviti rõhutada sõjas osalenud kaitseväelaste rolli, väärtustada ja tunnustada veterane kui üksikisikuid ja nende peresid ning veterane kui kogukonda.
Veteranipäeva traditsioon on õnnestunud, kui julgeme tänada oma sõjamehi teenistuse eest!
