Venemaa riigikaitse juhtkond hindab igal aastal riigi relvajõudude kaasajastamise ning lahinguvõime ja valmiduse tugevdamise tulemusi.
Venemaa riigikaitse juhtkond hindab igal aastal riigi relvajõudude kaasajastamise ning lahinguvõime ja valmiduse tugevdamise tulemusi.
Möödunud aasta lõpul (22. detsembril 2016) pakkus niisuguseid üksikasju kaitseminister Sergei Šoigu optimismist tulvil ettekandes, mis käsitles lisaks Venemaa sõjalistele operatsioonidele ja õppustele kaitseministeeriumi seatud kaasajastamise ja isikkoosseisu edendamise sihtmärke. President Vladimir Putini avaldus kaitseministeeriumi kolleegiumil, kus Šoigu kõneles, väljendas samuti taastunud usku sõjaväkke (Kremlin.ru, TASS, 22. detsember 2016). Venemaa kõrgema sõjalise ja poliitilise juhtkonna avalikud esinemised seostavad sõjaväe edasise arengu ja riigikaitse nõuete väljavaated üha enam õppetundidega, mida on omandatud Süürias korraldataval sõjalisel operatsioonil. Šoigu kinnitas sellise mõtteviisi vilju kuu aega hiljem, kui kõneles kavast edendada 2021. aastaks Venemaa tavarelvastuslikku ründevõimet (vt allpool). Nende märkuste tähtsust ei tohiks alahinnata: need kinnitavad arusaama, et Moskva on kasutanud Süüria konflikti mitmesuguste võimaluste järeleproovimiseks ja tulemuste põhjal mõningate kaitseplaanide muutmiseks.
Lisaks sõnastas Šoigu Venemaa kaitseministeeriumi 2017. aasta prioriteedid. Kesksel kohal seisab relvajõudude lahinguvõime jätkuv suurendamine ja sõjaväe tugevdamine kõigis strateegilistes suundades. Šoigu sõnas, et riiklike kaitsetellimuste sihtmärk täidetakse täielikult, millega saavutatakse koosseisu- ja varustustabeli kaasaegsus 60 protsendi ulatuses. Strateegilised raketiväed saavad kolm moodsate süsteemidega varustatud raketipolku, strateegilist lennuväge kaasajastatakse ning ministeerium hoolitseb selle eest, et sõjavägi saaks veel kaks brigaadi taseme Iskander-M operatiiv-taktikalist raketisüsteemi. Maavägi saab juurde tanke ja soomukeid, õhutõrjet kindlustatakse uute S-400 süsteemidega ning merevägi täieneb kaheksa pealveelaevaga (Vojenno-Promõšlennõi Kurjer, 11. jaanuar 2017).
Sõjalis-poliitilise juhtkonna üldiselt positiivsest toonist hoolimata, millega nad on kõnelnud relvajõudude olukorrast ja kaasajastamisest, millele on tublisti kaasa aidanud sekkumine Süürias, on probleemid, mida riigikaitse plaanijatele tekitavad raskused isikkoosseisuga, siiski veidi ärevama alatooniga. Ühelt poolt on lepinguliste sõjaväelaste arv iga aastaga kasvanud ning vahekord ajateenijate ja kaadrisõjaväelaste vahel tasapisi viimaste kasuks kaldunud. Ka kutseliste allohvitseride arv kasvab. (Izvestija, 29. detsember 2016). Teiselt poolt osutab kaitseministeerium reservväelaste tulevasele rollile nii suurt tähelepanu, et selle taga aimub mure välismaiste operatsioonide isikkoosseisu suuruse ja kvaliteedi pärast. 9. jaanuaril avaldati sõjaväeteenistuse ja -kohustuse seaduse parandus, mis lubab sõlmida lühiajalise lepingu (kuni 12 kuud) isikutega, keda saab rakendada lahinguoperatsioonidel välismaal. Seletuskirjas õigustatakse seda äärmusluse ja terrorismiga, aga selge on isikkoosseisu probleemide püsimine (Rossiiskaja Gazeta, 9. jaanuar 2017; vt ka EDM, 9. november 2016)
22. detsembril kaitseministeeriumi kolleegiumil esinedes nentis Šoigu, et riigikaitse tellimuste maht on aastaga suurenenud 5 protsenti. Relvajõudude lahinguvõime olevat suurenenud 14 protsenti, ehkki selle kohta ei öelnud ta midagi lähemat. Väeliikide kaasajastamise taseme kohta oli Šoigul välja pakkuda järgmine võrdlus: moodsate relvade ja varustuse osakaal on jõudnud maaväes 42, mereväes 47, õhudessantväes 47, strateegilises raketiväes 51 ja õhu-kosmoseväes lausa 66 protsendini. Raketiväes aastane kasv puudus, teistes väeliikides oli see olemas, kuigi vähene. Kõige rohkem edenes õhu-kosmosevägi – tervelt 14 protsenti. Nii sai õhu-kosmosevägi 139 lennukit, sealhulgas hävituslennukeid Su-35S ja Su-30SM, samuti uusi helikoptereid, nende seas Mi-28N, Ka-52, Mi-35M, Mi-26, Mi-8AMTŠ-VA ja Mi-8MTV-5. Kasutusele võeti neli polgu taseme S-400 süsteemi, 25 Pantsir-S süsteemi, 74 radarit ja 4 kaasajastatud strateegilist pommituslennukit. Õhu-kosmoseväe lennukite kasutuskõlblikkus jõudis 62 protsendini (Krasnaja Zvezda, 27. detsember 2016).
Süüria kogemus on lubanud nii mõndagi lahinguolukorras järele proovida ning vastavalt hankekavasid muuta. Nii on kaitseministeerium teatavaid tellimusi peatanud või edasi lükanud. Selle protsessi kindel kasusaaja on olnud õhu-kosmosevägi, mis on ka olnud alates 2015. aasta septembrist Süüria sekkumises esirinnas (Vojenno-Promõšlennõi Kurjer, 31. detsember 2016; Nezavissimoje Vojennoje Obozrenije, 23. detsember 2016). Šoigu on varem toonitanud Süüria dimensiooni tähtsust sõjaväe kaasajastamisel: “Süüria lahinguoperatsioonide käigus prooviti järele 162 moodsat ja moderniseeritud relvaliiki ja need näitasid suurt tõhusust. Nende hulka kuuluvad uusimad lennukid Su-30SM ja Su-34 ning helikopterid Mi-28N ja Ka-52. Täpsuslahingumoon ja laevade tiibraketid, mida esimest korda kasutati lahingutingimustes, tõestasid oma taktikalisi omadusi.” (Krasnaja Zvezda, 27. detsember 2016).
Venemaa sõjalised testid Süüria lahingutandril hõlmasid katsetusi nii õhu-kosmoseväe uue tehnikaga kui ka võrgukeskse sõjapidamise alal, sealhulgas uute sidesüsteemide ja väeliikide lõimituse järeleproovimist täpsuslöökide andmiseks vaenlase maapealsete sihtmärkide pihta (vt EDM 1. märts 2015, 9. detsember 2015, 17. mai 2016). Putin märkis kaitseministeeriumi kolleegiumil sõna võttes vajadust jätkuvalt kaasajastada strateegilise raketiväe ressursse. Ta toonitas siiski ka mittetuumajõudude tähtsust, mida on samuti tarvis tõsta kvalitatiivselt uuele tasemele: “Strateegilised mittetuumajõud tuleb samuti tõsta kvalitatiivselt uuele tasemele, mis võimaldaks nende abil neutraliseerida igasuguse sõjalise ohu Venemaale.” (Kremlin.ru. 22. detsember 2016).
Šoigu loomulikult ei eitanud, et Venemaa strateegilise julgeoleku poliitika tuumiku moodustab tuumaheidutus, ent ta paistis uskuvat, et heidutuses on võimalik tasapisi põhikoormus kanda tuumajõududelt tavajõududele. “Eelkõige tuleb see saavutada täpsusrünnakute varal,” sõnas ta. “Kava kohaselt tuleb meie strateegiliste mittetuumajõudude lahinguvõimet 2021. aastaks suurendada üle nelja korra, mis võimaldab meil täiel määral rakendada mittetuumaheidutuse eesmärke.” Ta lisas, et see tuleb kasuks ka mereväele. “Merevägi saab enda käsutusse kaasaegsed mitmeotstarbelised pealveelaevad ja tiibrakettidega relvastatud allveelaevad. 2021. aastaks kujuneb mereväe jõududest kaugtäpsusrelvadega relvastatud aluste grupeeringu selgroog.” (Interfax, RIA Novosti, 11. ja 12. jaanuar).
Moskva on pikka aega püüdnud üles ehitada C4ISR (juhtimine, side, arvutid, luure, seire ja reke) võimet. Üheskoos selgelt väljenduva huviga “tuumaeelse heidutuse” vastu, mis eriti selgelt kõlas 2014. aasta detsembris vastu võetud sõjalises doktriinis, ja sõjaliste kulutuste suurendamisega toonitab see veelgi täpsusrünnakute Süürias järeleproovimise tähtsust. Juba selline eksperimentaalse kasutus on nähtavasti suutnud veenda Venemaa riigikaitse juhtkonnas leidunud skeptikuid. Igal juhul peaks kava seda komponenti tugevdada vähendama juba mõne aastaga Venemaa sõltuvust taktikalisest tuumarelvast.
