Vene karu Georgia sõjateel

2009, Kaarel Kaas

Kaitseministeeriumi aastaraamat 2009
2008. aasta augustis lahvatas Venemaa ja Georgia aastaid väldanud konflikt täiemõõduliseks sõjaks. See viiepäevane sõda oli ja on tähelepanuväärne, märgiline sündmus mitmel erineval moel ja viisil.
Esiteks oli see esimene kord pärast Nõukogude Liidu kadumist maakaardilt, kui nüüdisaegne Venemaa kasutas sõjalist jõudu teise suveräänse riigi vastu. Selle fakti poliitilist tähendust ning kaalukust on raske alahinnata. Augustis Georgias toimunu oli eelneva 17 aasta taustal pretsedenditu ning selle sõnum on lühidalt kokku võttes järgmine: Venemaa kasutab oma poliitiliste huvide realiseerimisel vajadusel täiemõõdulist konventsionaalset sõjategevust teise suveräänse riigi vastu. Enne augustit oli selline väide hüpotees, praegu on see sündinud tõsiasi.
Teiseks oli tegemist Moskva esimese suuremastaabilise sõjalise operatsiooniga viimase paarikümne aasta jooksul, mille sihtmärgiks oli konventsionaalne vastane. Nõukogude Liidu lagunemisega kaasnenud relvakonfliktides oli Vene osalus oma iseloomult pooleldi eriteenistuslik, Tšetšeenias – ning nüüdseks ka teistes Põhja-Kaukaasia piirkondades – rohkem kui 14 aastat kestnud operatsioonide näol on suuresti olnud tegemist sissivastase tegevusega. Vene armee aastatepikkune suutmatus ennast Tšetšeenias kehtestada, vaatamata ülekaaluka elav- ja tulejõu rakendamisele, tekitas nii Vene enda kui ka Lääne ekspertides sügava skepsise Vene armee võitlusvõime osas kõige üldisemalt. Georgia–Vene sõda demonstreeris, et Venemaa on suuteline planeerima ja ellu viima suuremastaabilist ühendoperatsiooni.
See omakorda viib meid kolmanda olulise seiga juurde. Viiepäevane augustisõda oli midagi palju enamat kui lihtsalt sõjaline kampaania. Sõjaline operatsioon oli vaid üks faas pikemaajalisest Georgia vastu suunatud kampaaniast, sõjalise jõu kasutamine vaid üks instrument paljudest ning mitte asi iseeneses. Vene kindralstaap ja relvajõud olid selgelt allutatud laiemale strateegilis-poliitilisele „mänguplaanile“, mille käigus kasutati Georgia vastu koordineeritult kõige erinevamaid Vene riigi käsutuses olevaid mõjutusvahendeid, alates rahvusvahelistes organisatsioonides algatatud resolutsiooniprojektidest ning lõpetades küberrünnakutega Georgia IT-süsteemide vastu.
Sellise strateegilise operatsiooni – mille üheks osiseks on ka sõjalise jõu kasutamine – planeerimise ja elluviimise võime on uus ja varasemaga võrreldes ohtlikum nähtus. Ühtlasi tähendab see, et Vene relvajõud ja nende juhtkond on kaotanud oma seni eksisteerinud poolautonoomse, „riik riigis” staatuse.
Operatsiooni üldine planeerimine
Venemaa Georgia-vastane sõjaline rünnak oli üldisel tasandil hästi planeeritud ja ette valmistatud. Ligi kolme ööpäeva jooksul suudeti Lõuna-Osseetiasse ja Abhaasiasse paisata suur osa kogu Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonna lahinguüksustest (sealhulgas ka kaks polku kokku kolmest 42. motoriseeritud laskurdiviisi polgust; selle diviisi vastutusalaks on Tšetšeenia). Neile lisandus ligi pool õhudessantvägede üldisest koosseisust¹, kaks erivägede ehk spetsnazi brigaadi (Vene relvajõudude koosseisus on neid avalike allikate andmeil kokku üheksa)², Musta mere laevastiku üksik merejalaväepolk ning väiksemad allüksused. Juba 7. augusti öösel väljus oma baasidest Sevastoopolis ja Novorossiiskis suurem osa Vene Musta mere laevastiku lahinguvõimelistest alustest ning võttis kursi Georgia rannikule³, transpordilennuvägi sooritas õhudessantväelaste operatsioonipiirkonda toimetamiseks üle saja lennu⁴, Abhaasiasse seal varem paiknenud vägedele lisaks paisatud ligikaudu 9000-mehelist väekoondist ootas aga juba ees sinna varem paigutatud ca 350 ühikut soomustehnikat⁵. 8. augusti hommikul kell 9.45 alustas Vene õhuvägi süstemaatilisi rünnakuid sihtmärkidele kogu Georgia territooriumil⁶.
Kõige eespool kirjeldatu realiseerumine nõudis kuudepikkust planeerimistööd staapides: üldise operatsioonikava väljatöötamist, lahinguvarude kohaletoimetamist, vägede Georgiasse paiskamiseks vajaliku lennuressursi ning muude logistiliste võimete planeerimist ja eraldamist, õhuväele sihtmärginimistu koostamist jne. Kõige sellega said Vene planeerijad hakkama ning mis veelgi olulisem – ettenähtud üksused saabusid ettenähtud ajal ettenähtud geograafilistesse punktidesse. See oligi Vene suurim trump viiepäevases sõjas: rünnaku ulatus ja intensiivsus väljus nii Georgia poliitilise juhtkonna kui ka lääneriikide prognoosiraamistikust. Sellega saavutas Vene pool strateegilise üllatuse. Tulemuseks oli šokk, segadus ja peataolek. Täiemõõduline konventsionaalne sõjaline rünnak osutus asümmeetriliseks võtteks.
Silmas tuleb pidada aga seda, et suurem osa Georgia vastu koondatud üksustest pärines Põhja-Kaukaasia sõjaväeringkonnast. Vene militaarekspertide hinnangul on see suurima sõjalise võimekusega sõjaväeringkond, mille üksustel ja juhtkonnal on pideva lahingutegevuse kogemus. Oleks Georgia geograafiline asukoht teistsugune, oleks samaväärse löögirusika koondamine olnud tunduvalt keerukam. Meie mõistes ümberpaigutatavateks liigituvad augustisõjas osalenud üksustest lisaks spetsnazi brigaadidele vaid õhudessantväed. Vahetult augustisõja eel, selle ajal ja järel oli neid vägesid teistele võimalikele kriisidele reageerimiseks Vene kõrgema väejuhatuse käsutuses umbkaudu vaid ühe diviisi ning ühe brigaadi jagu.⁷ Kõik ülejäänud olid koondatud neljamiljonilise elanikkonnaga väikeriigi vastu.
Puudused taktikalisel tasandil
Kui strateegilise üllatuse efekti loomist võib pidada õnnestumiseks, siis operatsiooni elluviimine paljastas mitmeid Vene relvajõudude puudusi. Nii hinnati näiteks vääriti Georgia õhutõrjevõimet. Vene pool kas ei olnud teadlik Thbilisi käsutuses olnud keskmaa-õhutõrje raketikompleksidest Buk-M1 (kokku neli patareid kaheksa laskealusega)⁸ või ei pidanud vajalikuks nendega arvestada; ka Iisraelist soetatud keskmaa-õhutõrje raketikomplekside SPYDER olemasolu tuli Moskvale ilmselt ebameeldiva üllatusena. Tegemist oli olulise luure- või analüüsialase möödalaskmisega, mille tulemusena Vene õhuvägi kaotas ametliku Moskva kinnitusel neli, Vene mitteametliku militaarpressi andmeil seitse⁹ ning ametliku Thbilisi kinnitusel 19 lennukit.¹⁰ Tasub eraldi äramärkimist, et Georgial puudus ühtne integreeritud õhutõrjesüsteem, mille olemasolu korral võinuks Vene õhuväe kaotused olla suuremad, ning Buk-M1 näol on tegemist veel Nõukogude Liidu pärandist pärineva relvasüsteemi, mitte moodsa Lääne tehnoloogiaga.
Vene õhuvägi omakorda ei suutnud hoolimata oma täielikust ülekaalust lõpuni kontrollida operatsioonipiirkonna õhuruumi. 8. augustil andsid Georgia ründelennukid Su-25KM Scorpion eduka õhulöögi Roki tunnelist Tshinvali poole liikuvale Vene väekolonnile Gupta silla piirkonnas, veel 11. augustil ründasid kuus Georgia ründekopterit Vene vägede positsioone Tshinvali piirkonnas.¹¹
Samal ajal täitsid kuni aktiivse sõjalise faasi lõpuni Vene meediaruumi teated Georgias alla tulistatud Georgia ründelennukitest. Kui pärast esimest konfliktipäeva Thbilisile alluvad ründelennukid enam õhku ei tõusnud,jääb ainuvõimalikuks järelduseks, et Vene õhuvägi ründas eksikombel Vene maaväe kolonne ning positsioone, Vene maaväe taktikaline õhutõrje omakorda aga tulistas alla Vene õhuväe ründelennukeid. Sõltumatut, veelgi enam ametlikku kinnitust sellisele hüpoteesile on mõistagi raske leida.
Üks Georgia õhutõrje poolt alla lastud lennukitest oli strateegiline pommitaja Tu-22M3, mille vastase õhuruumi luuremissioonile läkitamine oli seotud Vene poole puuduliku olukorrateadlikkusega. Satelliitluure oli puudulik, mehitamata lennuaparaate Vene vägedel kasutada ei olnud, reaalajas ülevaadet lahinguruumis toimuvast ei eksisteerinud. Osaliselt tänu sellele õnnestus Georgia suurtükiväel tekitada Roki–Tshinvali trassil liikuvatele Vene kolonnidele tõsiseid kaotusi.¹² Georgia suurtükiväe allüksused korrigeerisid oma tuld mehitamata lennuaparaatidelt reaalajas saadud info põhjal, Vene ründelennuvägi ja suurtükivägi neid maha suruda ei suutnud.
Kaudtuletoetusel ja õhuväel oli selles konfliktis oluline roll mõlemalt poolt vaadatuna. Georgia põhilised kaotused elavjõus¹³ olid põhjustatud Vene õhurünnakutest Tshinvali piirkonnast taanduvate Georgia üksuste vastu ning Vene suurtükiväe massiivsetest tulelöökidest.¹⁴ Samas oli Vene maaväeüksuste ning õhuväe sidusus Vene enda ekspertide hinnangul halb, mille tulemusena ründelennuvägi ei suutnud õigeaegselt ja täpselt täita maaväeüksuste „tellimusi” – peamise põhjusena tuuakse välja asjaolu, et õhuväel puudusid lahingutes osalevate üksuste juures õhuväe tulejuhid.¹⁵
Ülalpool loetletud puudustele võiks veel lisada Vene üksuste suutmatuse läbi viia lahingoperatsioone öösel (sest öövaatlusseadmed lihtsalt puuduvad), osalt puuduliku sidevõime (mille tõttu üksuste juhid pidid kohati kasutama mobiiltelefone), isikkoosseisu puuduliku kaitse (mille tõttu Vene jalaväelased võimalusel vältisid lähikontakti soomusvestidega varustatud Georgia võitlejatega) ning mitmeid muid seiku.
Veel teisegi Tšetšeenia sõjaga võrreldes läksid Vene väed Georgia vastu lahingusse kindlasti paremini motiveeritud ja väljaõpetatud reakoosseisuga, kuid põhimõtteliselt oli see endiselt see sama armee selle sama tehnikaga, mis pea 30 aasta eest sisenes Afganistani „internatsionaalset kohust” täitma.
Kuid sellest hoolimata sundisid Vene väed georgialased taanduma ning saavutasid sõjalises plaanis vähemalt taktikalise võidu – isegi kui augustisõja oletatav peaeesmärk ehk režiimivahetus Thbilisis jäi saavutamata. Moskva selleplaaniline edu oli aga tingitud samavõrd puhtkvantitatiivsest üleolekust kui Georgia kaitsejõudude ebaküpsusest. Viimase kontekstis vaid viitelisena: Vene väegrupeeringule kõige raskemaid kaotusi põhjustanud Georgia 4. jalaväebrigaad kui selline oli moodustatud alles 2007. aastal ning enne augustisõda lõpetanud vaid rühmataseme väljaõppetsükli…
Autor väljendab kirjutises isiklikke seisukohti
Faktikast:
Vene üksused augustisõjas
Lõuna-Osseetia suunal
19. motolaskurdiviis
– 135. polk
– 503. polk
– 693. polk
42. motolaskurdiviis
– 70. polk
– 71. polk
76. õhudessantdiviis
– 104. ja 234. polgu baasil moodustatud koondpolgu lahingugrupp
98. õhudessantdiviis
– polgu lahingugrupp
45. õhudessantvägede üksik luure- ja eriülesannete polk
– 22. GRU erivägede brigaad
– 10. GRU erivägede brigaad
– 2 roodu GRU erivägede pataljonist Vostok
– 1 rood GRU erivägede pataljonist Zapad
Abhaasia suunal
– 7. õhudessantdiviisi üksused
– 76. õhudessantdiviisi üksused
– 20. motolaskurdiviisi üksused
– 810. üksik merejalaväe polk
– 2 roodu GRU erivägede pataljonist Vostok
Musta mere laevastik
– raketiristleja Moskva
– hävitaja Smetlivõi
– Nanutška III klassi korvett
– 2 Tarantul III klassi korvetti
– 2 Griša V klassi korvetti
– 3 miinitraalerit
– 3 suurdessantlaeva
– 1 transpordilaev
– 1 päästelaev
Allikad: Moscow Defense Brief, Независимое Военное Обозрение, German Institute for International and Security Affairs, Parliament of Georgia, Kommersant-Vlast
Autorist
Kaarel Kaas töötab RKKs nooremteadurina projekti juures, mille eesmärk on kaitseplaneerimise ja kaitsejõudude struktuuriga seotud küsimuste analüüsimine. Lisaks toimetab ta RKK ajakirja Diplomaatia ning jälgib jooksvalt Venemaa sõjandusalaseid arenguid.
1998.–2003. aastal töötas Kaas ajalehes Postimees Eesti uudiste reporterina, kirjutades peamiselt poliitika-, kaitse- ja julgeolekuküsimustega seonduvatel teemadel, 2003.–2006. aastal aga Postimehe välisuudiste toimetajana, kajastades rahvusvahelist poliitikat ning külastades korduvalt konfliktipiirkondi.
______
¹ Eelmise aasta lõpus jõudsid avalikkusse teated Vene 106. õhudessantvägede diviisi likvideerimisest 2009. aasta esimesel poolel. Sellega kahaneks Vene õhudessantvägede suurus kolme diviisi ning ühe brigaadini. Vt. Расформировывается Тульская дивизия ВДВ – источник, Интерфакс-АВН, 24.10.2008; Из ВДВ уволят свыше трех тысяч десантников – источник, Интерфакс-АВН, 10.12.2008.
² The Military Balance 2008, The International Institute for Strategic Studies.
³ Александр Широкорад. Вопросов больше, чем ответов, Независимое Военное Обозрение, 31.10.2008. Vt. ka Mikhail Barabanov. The August War between Russia and Georgia, Moscow Defense Brief, 3/2008.
⁴ Псковские десантники пришли в Цхинвал, Regnum.ru, 09.08.2008.
⁵ Russian grouping in Abkhazia is under Gen. Shamanov’s command, Interfax-AVN, 12.08.2008.
⁶ Hans-Henning Schröder (ed.). The Caucasus Crisis. International Perceptions and Policy Implications for Germany and Europe, lk. 51, German Institute for International and Security Affairs, november 2008.
⁷ Vene õhudessantvägede diviisi koosseisus on kaks õhudessant- ja/või dessantründepolku, suurtükipolk ning staabi-, side-, jms üksused. Diviisi isikkooseisu suurus jääb reeglina vahemikku 5800–6800 meest.
⁸ Said Aminov. Georgia`s Air Defense in the War with South Ossetia, Moscow Defense Brief, 3/2008.
⁹ Ibid.
¹⁰ Chief of Staff Testifies Before War Comission, Civil.ge, 29.10.2008.
¹¹ The Caucasus Crisis, lk. 53.
¹² 2008. aasta augusti lõpus nimetas Vene kaitseministeerium oma ametlike kaotustena 71 langenut ning 356 haavatut. Sama aasta oktoobris Thbilisis RKK tehtud intervjuudes hindasid Georgia ametnikud ja sõjaväelased Vene poole kaotusteks langenutena umbkaudu 1600 meest.
¹³ 168 langenut – vt. Chief of Staff Testifies Before War Comission, Civil.ge, 29.10.2008.
¹⁴ RKK intervjuu Thbilisis, oktoober 2008.
¹⁵ Анатолий Цыганок. Уроки пятидневной войны в Закавказье, Независимое Военное Обозрение, 29.08.2008.