Eelmise prognoosi koostamise fooniks oli 2011. aasta lõpus Venemaad haaranud poliitiline ebastabiilsus ning sellest tulenenud mõningane määramatus ka relvajõude puudutavates arengutes. Sellele vaatamata realiseerusid mitmed prognoosis tõenäoliseks hinnatud suundumused ja sündmused.
27.03.2013, Kaarel Kaas
In: “Russian Federation 2013. Short-term Prognosis.”, Karmo Tüür, Viacheslav Morozov (Eds.), “Politica” series, Vol. 14, Tartu University Press, Tartu, 2013. Pp. 36-39.
Eelmise prognoosi koostamise fooniks oli 2011. aasta lõpus Venemaad haaranud poliitiline ebastabiilsus ning sellest tulenenud mõningane määramatus ka relvajõude puudutavates arengutes. Sellele vaatamata realiseerusid mitmed prognoosis tõenäoliseks hinnatud suundumused ja sündmused.
Ametist lahkusid kaitseminister Anatoli Serdjukov ning kindralstaabi ülem armeekindral Nikolai Makarov. Tõsi, Serdjukovi ja Makarovi lahkumine sündis erinevalt prognoosis kirjutatust sügisel, mitte kevadel.
Jätkuvalt tõusid Venemaa kaitsekulutused ning relvastushangeteks suunatud vahendid.
Viidi läbi elukutseliste sõjaväelaste (ohvitserid ja allaohvitserid) ning lepinguliste kaadrisõdurite (nn kontraktniki) sissetulekuid tõstnud palgareform. Võeti suund lepinguliste kaadrisõdurite arvu olulisele suurendamisele viieaastases (2012-2017) perspektiivis.
Arengud 2012
Kõige olulisemaks sündmuseks Vene kaitsevaldkonnas aastal 2012. võib pidada riigi sõjalise tippjuhtkonna vahetumist, mille käigus kaitseministri portfell suruti kätte Sergei Šoigule ning kindralstaabi ülemaks tõusis kindralpolkovnik Valeri Gerassimov. Selle muutusel võib olla kaalukas mõju 2008. aastal alanud radikaalse armeereformi edasisele saatusele.
Teise olulist kaalu omava faktorina väärib esiletõstmist aastaid veninud sõjaväelaste palgareform läbiviimine, mille tulemusena kasvasid oluliselt ohvitseride, allohvitseride ja kaadrisõdurite sissetulekuid. 2012. aasta algupoolel jõustunud reformi järel teenivad Vene relvajõudude lepingulised kaadrisõdurid ca 30 000 rubla ning värskelt sõjakooli lõpetanud nooremleitnandid ca 50 000 rubla kuus (vastavalt ca 750 ning 1250 eurot).
Kasvanud sissetulekud tõstavad sõjaväelaste moraali ning lihtsustavad kaadrisõdurite värbamist. 2012. aastal ametliku vormi saanud värbamiseesmärgiks on tõsta lepinguliste kaadrisõdurite hulk Vene relvajõududes 425 000 meheni aastaks 2017. Tasub märkida, et varasemalt on sarnaseid eesmärke korduvalt muudetud.
Piirkondlikest arengutest väärivad esiletõstmist kaks seika. Esiteks jätkus kõrgtehnoloogiliste relvasüsteemide paigutamine Läänemere piirkonda – Kaliningradi oblastis dislotseeruv raketibrigaad relvastus 2012. aastal operatiiv-taktikaliste ballistiliste raketikompleksidega Iskander-M, lisaks paigutati Kaliningradi kaugulatusega õhutõrjeraketikompleksid S-400.
Teiseks alustasid Vene relvajõud 2012. aasta oktoobris taas osalemist Põhja-Kaukaasias mässuliste mahasurumiseks mõeldud lahinguoperatsioonides. 2008. astal võtsid „terrorismivastaste“ operatsioonide teostamise kohustuse relvajõududelt üle siseministeeriumi üksused, vahepeal eskaleerunud olukord nõudis aga taas armeeüksuste sekkumist.
Prognoos 2013
Kaitseminister Šoigu ja kindral Gerassimovi asumine Vene relvajõudude etteotsa toob kõige vahetuma tagajärjena esmalt kaasa personalimuudatused. Paljud Serdjukovi ja Makarovi „omad inimesed“ ministeeriumi ning kindralstaabi keskaparaadis on juba lahkuma sunnitud, 2013. aasta esimesele poolel liigub „puhastuste“ laine ka piirkondlikule ja keskastmetasandile. Ulatuslik „verevahetus“ destabiliseerib mõneti Vene kaitsevaldkonna otsustusprotsesse, kuid aasta teiseks pooleks on olulisemad personalimuudatused toimunud ja algab stabiliseerumine.
On väga tõenäoline, et vaadatakse üle ja tühistatakse rida Serdjukovi poolt läbisurutud muudatusi ning otsuseid – Vene armeereform peatub ning mingis ulatuses „pööratakse tagasi“.
Tühistatakse reformi käigus tehtud muudatused sõjalises haridussüsteemis (selles ulatuses, millises see veel võimalikuks osutub); 2012. oktoobris ametlikult Sankt-Peterburgi ümber kolitud mereväe staapi võib ees oodata tagasikolimine Moskvasse; vähemalt osaliselt taastatakse väeliikide keskstaapide varasem võimutäius ja personal, mis said reformi käigus tõsiselt kärbitud.
Tõenäoliselt kasvab kindralstaabi konservatiivsemast tiivast lähtuv surve tõsta ajateenistuste pikkus uuesti pooleteisele aastale (alates 2008. aastast on selleks olnud 12 kuud), kuid survele vaatamata ajateenistust tõenäoliselt ei pikendata.
Armeereformi käigus läbisurutud brigaadipõhine operatiivstruktuur ning neljal strateegilisel väejuhatusel põhinev juhtimisstruktuur säilib.
Šoigu ja Gerassimovi juhtimine tõstab relvajõudude üldist moraali ning parandab suhteid sõjatööstuskompleksiga. Viimane areng toob omakorda kaasa relvastustarnete tempo ja mahtude mõningase kasvu.
Vene sõjaline eelarve jätkab kasvamist – 2013. aastal on Vene kaitsekulutuste mahuks 2,1 triljonit rubla (ca 52,27 miljardit eurot), aastaks 2015 planeeritakse kaitsekulutuste mahuks juba 3 triljonit rubla (ca 74,67 miljardit eurot).
Oluliselt kasvab järgmisel aastal riiklikule relvastusprogrammile kuluv raha (lisandub kaitsekulutustele), moodustades 1,3 triljonit rubla (ca 32,35 miljardit eurot). Aastal 2012. kulutati relvastusprogrammile 900 miljardit rubla (ca 22,4 miljardit eurot).
Alates aastast 2013. muutub Vene relvastuprogrammi prioriteetseks piirkonnaks Lääne strateegiline ühendväejuhatus, mille üksustesse hakkab saabuma märkimisväärsetes kogustes uut relvastust ja varustust. See tõstab järgmise nelja-viie aasta jooksul oluliselt Vene relvajõudude võimekust Lääne-suunal.
Lääne strateegiline ühendväejuhatus koondab üksuseid ja koondisi, mis varasemalt allusid Moskva ja Leningradi sõjaväeringkondade,Kaliningradi eripiirkonnale ning Balti- ja Põhjalaevastikele.
2013. aasta sügisel toimuvate strateegiliste õppuste Zapad-2013 käigus harjutatakse tõenäoliselt NATO vastu suunatud ulatuslike konventsionaalsete sõjaliste operatsioonide läbiviimist Balti riike ning Poolat hõlmavas operatiivruumis. Olulist tähelepanu pööratakse õppuste käigus ilmselt stsenaariumitele, mis käsitlevad kriisi korral NATO abivägede piirkonda saabumise viivitamist ning soovitavalt tõkestamist; selle eesmärgi täitmise nimel treenitakse tõenäoliselt õhutõrjeraketikomplekside, Vene Balti mere laevastiku ning maa-maa klassi operatiiv-takitikaliste raketikomplekside kasutamist ühendvägede operatsioonina.
