juuni 25, 2012

Valimistejärgne Kreeka

Conservative New Democracy party leader Antonis Samaras waves to supporters during a pre-election rally in Athens May 26, 2012. Greece's conservative New Democracy party, which backs the country's international bailout, has a slight lead over the leftist SYRIZA, which opposes it, an opinion poll showed on Saturday ahead of a June 17 election. REUTERS/Willy Antoniou/Handout (GREECE - Tags: POLITICS BUSINESS ELECTIONS) FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. THIS IMAGE HAS BEEN SUPPLIED BY A THIRD PARTY. IT IS DISTRIBUTED, EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS
Conservative New Democracy party leader Antonis Samaras waves to supporters during a pre-election rally in Athens May 26, 2012. Greece's conservative New Democracy party, which backs the country's international bailout, has a slight lead over the leftist SYRIZA, which opposes it, an opinion poll showed on Saturday ahead of a June 17 election. REUTERS/Willy Antoniou/Handout (GREECE - Tags: POLITICS BUSINESS ELECTIONS) FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. THIS IMAGE HAS BEEN SUPPLIED BY A THIRD PARTY. IT IS DISTRIBUTED, EXACTLY AS RECEIVED BY REUTERS, AS A SERVICE TO CLIENTS

Nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide turud hingasid kergendatult pärast kaine mõtlemisega Antonis Samarase ja tema erakonna Uus Demokraatia võitu eelmisel pühapäeval toimunud Kreeka parlamendivalimistel, kuid samas osutab kohe valimistele järgneva kiire tururalli ärajäämine sellele, et ees seisab tõsine töö. Kreekal võis küll õnnestuda vältida enesetappu, lükates tagasi Syriza partei ettepanek ilmselgelt välja pressida ELilt kokkuhoiunõudmiste vähendamine, aga Kreeka valijad tegid samas kõigile puust ja punaselt selgeks, et nad ei kavatse eales vastu võtta ELi abiprogrammi memorandumit selle praegusel kujul. Tänaval toetavad selliseid meeleolusid needsamad anarhistid, kes on muutnud Ateena ülikooli politseinike jaoks suletud alaks. Isegi vastutustundlik Samaras ei saanud jätta valijatele lubamast, et tema poolt juhitav valitsus hakkab taotlema kokkuhoiutingimuste pehmendamist.

Atlantic Council
Atlandi ookeani mõlemal kaldal kõlab (Saksamaa mõistetavaks meelehärmiks) aina valjemini mantra sellest, et Kreeka abiprogrammi tuleb muuta rohkem majanduskasvu toetavaks, kuid poliitiline debatt on samal ajal ummikusse jooksmas, püüdes lahti harutada umbsõlme, kuidas restruktureerida seda osa Kreeka võlast, mida 2010. aastal ei restruktureeritud. Kahtlemata peavad Euroopa poliitikud leidma viisi, kuidas lähikuudel hoida Kreeka majandus vee peal. Vastavad meetmed aga ostaksid Kreekale vaid natukene aega juurde enne järgmist krediidituru kriisi ja ei toimiks iseenesest majanduskasvu katalüsaatorina, mis on ainus vahend Kreeka majanduskriisi lõpetamiseks.
Kreeka majandus ei hakka mingil juhul uuesti jätkusuutlikult kasvama ilma selle jäiga, ettevõtlust lämmatava struktuuri lõhkumiseta. Aastakümnete jooksul on Kreeka valitsus ja ettevõtted moonutanud „avaliku ja erasektori partnerluse“ mõistet, loomaks korporatiivne hoolekandesüsteem, mis takistab uutel töötajatel oma kutsealadel tööle asuda ja uutel ettevõtetel turgudele siseneda. Selle asemel et kasutada ära oma konkurentsieeliseid riigisiseste rivaalide ees, on eraettevõtted harjunud sõltuma riigilt saadavatest lepingutest, mistõttu on nad ka suures osas võimetud üleilmsel turul konkureerima.
Kreeka ravimisektoris tuleb see eriti selgelt esile. Vastutades riigidepartemangus USA suhete eest Kreeka ja mitme teise riigiga, püüdsin ma aastatel 2008–2009 saavutada Kreeka majandusüksuste poolt USA ravimitootjatele võlgnetavate miljonite dollarite tagasimaksmist. Vaatamata Kreeka välisministri täielikule toele ja tema andeka tipptasemel majandusnõuniku abile, sai mitu kuud kestnud ühise rassimise järel selgeks, et meie pingutused on Kreeka ravimisektori jäikuse tõttu hukule määratud. Kuigi Kreeka rahvas USA ravimifirmadest eriti ei hooli, tuleb neil nüüd iga kuu muretseda, kas nad saavad oma ravimid kätte õigel ajal või kas see üleüldse juhtub. Teatavasti võlgneb Kreeka suurim riiklik ravikindlustusprogramm Kreeka ravimiturustajatele üle 180 miljoni dollari. Vee peal püsimiseks küsivad Kreeka apteekrid aina rohkem ettemaksu, kuid praegu pole klientidel lihtsalt raha maksmiseks, seda enam et nad on tänu riigi abile saanud ravimeid pikka aega tasuta.
See on vaid üks näide strukturaalsest jäikusest, millest kogu Kreeka majandus on läbi imbunud ja mis kahjustab selle dünaamilisust. Samaras Kreekas, Hollande Prantsusmaal ja Obama Ameerikas kutsuvad küll kõik üles kasvu toetama, kuid ilma ulatuslike ja ennenägematute strukturaalsete reformideta ei saa Kreeka majandus kasvama hakata, ükskõik kui suures ulatuses Kreeka võlgu restruktureeritaks või isegi maha kantaks.
Need probleemid ei ole kreeklastele teadmata. Põhimõtteliselt tervitaksid Kreeka valijad sellist juhti, kes suudaks murda riigi poliitikute, bürokraatide ja ettevõtjate vahelise sõltuvuse, kuid tegelikult ei ole sisulised strukturaalsed reformid Kreekas teostatavad poliitilistel põhjustel. 1989. aastal näitas Poola ülivõimekas majanduse reformija Leszek Balcerowicz, et majanduse toimimiseks vajalikke radikaalseid reformi ei saa läbi viia tükkhaaval. Samuti ei saa ära hoida selliste reformide poliitiliselt hävitavat mõju nende teostajatele.
Ühelgi Kreeka poliitilisel juhil, olgu ta kasvõi nii andekas ja sihikindel kui Samaras, ei ole üksi piisavalt poliitilist jõudu, et seljatada neid, kes Kreeka jäigast ja sklerootilisest majandusstruktuurist kõige enam kasu teenivad. EList ja IMFist peab saama Kreeka deus ex machina. Nende organisatsioonide juhid peavad suunama poliitilise debati lihtsakoeliselt kasinuse-majanduskasvu vastanduselt mujale, sest see muutub vaid Kreeka võla tagasimaksete edasilükkamiseks vajaliku aja arvutamiseks. Selle asemel peavad Euroopa liidrid kasutama oma väärtuslikku ja võibolla mitte kunagi enam suuremaks muutuvat poliitilist mõjujõudu selleks, et kutsuda esile Kreeka majanduse ulatuslik restruktureerimine, sest see pakub Kreekale ainsa võimaluse kasvamaks välja sellest hirmutavalt sügavast august, mille ta on endale kaevanud.
Kui nende reformide mõju hakkab valusalt tunda andma, siis hakkavad neile loomulikult vastu seisma kõik kreeklased, mitte ainult praeguse süsteemi pealt kasu lõikav poliitiline ja majanduslik eliit. Vähemalt kui Euroopa liidrid keskenduvad ainsale abinõule Kreeka patsiendi päästmiseks, siis nad aitavad kaasa tema taastumisega seotud muudele vaevustele ravi leidmisele.

Kategooriates: BlogiSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar