Valimised: Eesti ja Euroopa

Väljastpoolt vaadates tunduvad Eesti valimised lihtsad – võitis läänemeelne ja kaotas venemeelne erakond. Euroopa Liit ja NATO võivad tunda end rahulikult, suuri vapustusi pole Eestist oodata.

Väljastpoolt vaadates tunduvad Eesti valimised lihtsad – võitis läänemeelne ja kaotas venemeelne erakond. Euroopa Liit ja NATO võivad tunda end rahulikult, suuri vapustusi pole Eestist oodata.

Seestpoolt vaadates pole muidugi kõik nii lihtne. Valimised võitnud Reformierakond reklaamis end küll läbi vastanduse Keskerakonnale, ehkki viimane on ka ühinenud Ukraina resolutsiooniga riigikogus. Aga nähtavasti vastandus töötas ja võib olla oli ka õigus neil, kelle arvates kallutas lõpliku kaalukausi Reformierakonna suunas Boriss Nemtsovi mõrvamine Venemaal.
Suures plaanis oli euromeelsus muidugi valimisteema, ent otse Euroopa Liiduga seotud teemad tulid ette vaid kaudselt. Esimese asjana meenub Reformierakonna nii-öelda kaubamärk hoida jätkuvalt finantsdistsipliini.
Valimistralli varju jäi samas oluline dokument, mille väljastas eelmisel nädalal Euroopa Komisjon. Tegemist on sissejuhatava majandusraportiga riigipõhistele soovitustele, mis ilmuvad kevadsuvel.
Euroopa Liidu üldises kontekstis seisab Eesti hästi, finantsdistsipliiniga probleeme ei ole. Samas aga juhitakse tähelepanu küsimustele, mis tegelikult kerkisid ühel või teisel kujul esile ka valimiskampaanias. Need on muu hulgas madala sissetulekuga inimeste suur maksukoormus, paljude inimeste eemalejäämine tööjõuturult, sealhulgas Euroopa Liidu suurima soolise palgalõhe tõttu ja kohalike omavalitsuste väike tulubaas. Viimane aga ei anna võimalust omavalitsustel osutada kõiki teenuseid.
Mis iganes koalitsioon ka moodustub, peab uus valitsus hakkama nende probleemidega tegelema. Tahame või mitte, on enamikes riikides valimislubadused üsna piiratud. Seda sellepärast, et Euroopa Liidu liikmesus või üleilmastumise mõju lihtsalt ei tekita võimalust valimistel pudrumägesid ja piimajõgesid kokku lubada. Euroopa Liidus on riigid vabatahtlikult loobunud osaliselt oma suveräänsusest, mis tähendab, et muudatused ei saa olla väga radikaalsed. Üleilmastumise seos tähendab aga seda, et tihedad kaubandus- ja rahandussuhted ei võimalda riikidel toimetada isoleeritult. Maailmas on üsna vähe riike, kus saab valimistel palju lubada ja siis ka midagi ära teha. Mõnes üleilmastumisest puutumata riigis aga valimisi üldse ei peetagi.
Koalitsiooni kiire kokkusaamine oleks muidugi hädavajalik, sest reformid ei oota. Ilma mandaadita valitsus pole töökõlbulik. Selles plaanis meenub Belgia, kus riik oli ilma valitsuseta üle 500 päeva. Eesti valimistulemustest seda ohtu pole karta, aga lõputult kombineerida poleks ka väga mõistlik.
Sel aastal on palju arutletud selle üle, missugused on Euroopa väärtused. Seda eriti pärast Charlie Hebdo veresauna Pariisis. Konservatiivse Rahvaerakonna ühe liikme niinimetatud natsipostitust on üritatud õigustada sõnavabadusega, samas tasub küsida, kas EKRE liikmed kaitseksid ka küüditamise ja nõukogude okupatsiooni toetajaid. Euroopa väärtused seisnevadki natslike ja kommunistlike kuritegude eitamises. Terve Euroopa lõimunine põhineb ideel, et nende kuritegude kordumist tuleb igati vältida. Rääkimata muidugi asjaolust, et EKRE ühe liikme natsipostitus annab laskemoona Kremlile. Kuid eks leidnuks Moskva Eesti valimistest endale midagi ebameeldivat igal juhul. Jääb oodata uue koalitsiooni ametisse saamist.
Tekst oli eetris Retro FMi Euroopa uudistes 06.03.2015.