Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde, on nentinud tähendusrikkalt üks Eesti poliitklassikuid ja sestap on väike värin sees, kui hakata mõttekoja blogis kirjutama filmiarvustust.
Teate ju küll – välis- ja julgeolekupoliitikale orienteeruvad mõttekojad avaldavadki arvamust välis- ja julgeolekupoliitikast. Tankid, diviisid, raketid, resolutsioonid, avaldused, raportid, need on mõttekoja igapäevane leib.
Aga mõttekojad peavad hea seisma ka ülddemokraatlike või lihtsalt eetiliste väärtuste eest. Üheks selliseks väärtuseks on tõde ja ses plaanis tasub kõneleda filmist „Seltsimees laps“. Filmist on eesti meedias teenitult palju kirjutatud, kuid vähem on tähelepanu pööratud tõsiasjale, kuidas film näitab täie selgusega vale instrumentaliseerimist. Ehk siis seda, kuidas laps õpib ellujäämise nimel valetama ja kuidas talle valetatakse (ema tuleb kooli alguseks tagasi). Väike Leelo (Helena Maria Reisner) teab, et valetada ei tohi, kuid oma isa (Tambet Tuisk) päästmiseks peab ta varjama isa medaleid NKVD uurija (Juhan Ulfsak) eest. Või siis tõe ja vale segiajamine, kui Leelo hakkab laulma laulu pioneeridest.
„Seltsimees laps“ näitab isegi jõulisemalt tõe ja vale segiajamist kui „Stalini surm“. Viimases oli vale n-ö juba valmis – keegi ei imestanud, kui Molotov oma laagris viibiva naise hukka mõistis. Kõik mängisid kaasa. „Seltsimees laps“ aga on tähelepanuväärne ses mõttes, et näitab, kuidas vale sünnib. Me peame meenutama, et Nõukogude Eestis jõudis säärase valega üles kasvada mitu põlvkonda.
Nüüd aga oleme sisenenud tõejärgsesse ühiskonda, kus tõde ja vale on jälle segi aetud. Libauudised, propaganda, ajupesu on nähtused, mis iseloomustavad 21. sajandit. Õigupoolest on imestamapanev, kui lihtsalt kalduvad inimesed vale suunas – meenutagem, et „Seltsimees lapse“ tegevus toimub 1950. aastal, mil vale võis päästa kellegi elu. Praegu enamasti seda dilemmat ei ole.
„Seltsimees laps“ on osa meie ajaloost ja peaks tegema täie teravusega selgeks, missugune oli elu Eesti NSVs. Ometi leidub ka ENSV taganutjaid, seda nii avalikkuses kui ka sotsiaalmeedias. Minge siis parem seda filmi vaatama, võibolla jääb õhkamist ENSV järele vähemaks.
Tutvu filmiga: https://www.ev100.ee/et/mangufilm-seltsimees-laps
