Uue NATO ämmaemandad

Nelja USA mõttekoja koostöös on ilmunud huvitav analüüs ettepanekutega NATO uue strateegilise kontseptsiooni värskendamiseks. Et teema on NATO peatselt saabuva 60. sünnipäeva taustal vägagi aktuaalne, leidub asjasthuvitatuile raportist kindlasti mõtteainest.

Raport rõhutab Atlandi-ülese sideme jätkuvat tähtsust pidevalt muutuva globaalse julgeolekukeskkonna taustal. Eesti seisukohalt on oluline ameeriklaste jõuline rõhuasetus NATO kollektiivse kaitse mõõtme ajakohastamise vajadusele. Tähelepanuväärne on ka analüüsi autorite tugev toetus NATO ukse jätkuvale avatusele ning eelmisel aastal alliansi Bukaresti tippkohtumisel Ukrainale ja Georgiale antud vekslitest kinnipidamisele. Olulisemate alliansi ees seisvate strateegiliste prioriteetidena nimetatakse muuhulgas majanduskriisiga toimetulekut, Atlandi-ülese liidu seesmise ühtsustunde taastamist, erinevate rahvusvaheliste julgeolekuväljakutsetega tegelemist (sh küberkaitse ja energiajulgeolek), jätkuvat tööd Euroopa ühendamisel ning panustamist keskkonnajulgeolekusse. Toonitatakse ka vajadust uue USA ja Euroopa Liidu vahelise koostööraamistiku järele, mis kätkeks vastastikuse abistamise klauslit.

Nelja USA mõttekoja koostöös on ilmunud huvitav analüüs ettepanekutega NATO uue strateegilise kontseptsiooni värskendamiseks. Et teema on NATO peatselt saabuva 60. sünnipäeva taustal vägagi aktuaalne, leidub asjasthuvitatuile raportist kindlasti mõtteainest.

Raport rõhutab Atlandi-ülese sideme jätkuvat tähtsust pidevalt muutuva globaalse julgeolekukeskkonna taustal. Eesti seisukohalt on oluline ameeriklaste jõuline rõhuasetus NATO kollektiivse kaitse mõõtme ajakohastamise vajadusele. Tähelepanuväärne on ka analüüsi autorite tugev toetus NATO ukse jätkuvale avatusele ning eelmisel aastal alliansi Bukaresti tippkohtumisel Ukrainale ja Georgiale antud vekslitest kinnipidamisele. Olulisemate alliansi ees seisvate strateegiliste prioriteetidena nimetatakse muuhulgas majanduskriisiga toimetulekut, Atlandi-ülese liidu seesmise ühtsustunde taastamist, erinevate rahvusvaheliste julgeolekuväljakutsetega tegelemist (sh küberkaitse ja energiajulgeolek), jätkuvat tööd Euroopa ühendamisel ning panustamist keskkonnajulgeolekusse. Toonitatakse ka vajadust uue USA ja Euroopa Liidu vahelise koostööraamistiku järele, mis kätkeks vastastikuse abistamise klauslit.

Kiiret lahendust ootavad kaks probleemideringi: NATO hetke strateegiline prioriteet Afganistan, mis omakorda lähedalt seotud olukorraga Pakistanis. Teiseks võtmeteemaks, mis samuti juba praegu NATO „taldrikul“, on muidugi suhted Venemaaga. Autorid soovitavad Venemaale läheneda kaksipidise strateegia abil: esimese poliitikaliini kohaselt sedastataks konkreetsed hüved, mida annaksid Lääne paremad suhted Venemaaga. Teine liin rõhutaks omakorda selgelt, et vastastikused suhted ei saa tugineda hirmutamistaktikal ning vananenud arusaamadel mõjusfääridest, vaid austusel rahvusvahelise õiguse, ÜRO Harta ning Helsingi põhimõtete vastu.

Uus NATO peaks leidma parema tasakaalu julgeoleku tagamise vahel liikmesriikide territooriumeil ning väljaspool alliansi territooriumi. NATO relevantsus alliansi liikmesriikide avalikkuse jaoks on üks teravamaid valupunkte, mille autorid oma töös esile toovad. Kuigi allianssi nähakse keskse tegurina rahvusvaheliste kriiside ohjamisel, rõhutavad autorid ennekõike siiski Külma sõja järgses joovastuses ajuti ununema kippunud NATO traditsioonilist heidutuse ja kollektiivkaitse rolli. Lõppeks saab NATO kõigis teistes üleilmsetes julgeolekuväljakutsetes võtta endale juhtrolli vaid valikuliselt, koostöös teiste organisatsioonidega, aga liikmesriikide vahetu kaitse on ikkagi tema esimene ja olulisim ülesanne.

Raportis leitakse, et NATO kollektiivkaitse valmiduse tugevdamise huvides on, et NATO kiirreageerimisjõud oleksid reaalselt võimelised tegutsema nii alliansi territooriumil kui ka sellest väljaspool. Oluline on ka kollektiivkaitsevõimete tegelik tugevdamine ning vastavate õppuste läbiviimine ja asjakohasesse infrastruktuuri investeerimine – eriti uutes liikmesriikides. Kaaluda soovitatakse ka mõne NATO ühissüsteemi paigutamist mõne uue liikmesriigi territooriumile ning ka NATO mitmerahvuselise korpuse loomist uute Kesk-Euroopa liitlaste baasil.

Hulk ettepanekuid tehakse veel NATO-siseste otsustus- ja rahastamismehhanismide tõhustamiseks ning hetkel liigstaatiliste juhtimisstruktuuride reformiks.

Rapordi kokkuvõtet näeb
siit . Täisversioon on kättesaadav siit . Ülevaadet just Eestit eriti huvitada võivatest teemadest NATO uue strateegilise kontseptsiooni koostamisel vt siit .