jaanuar 30, 2008
USA presidendivalimised 2008. a. superteisipäeva eel
Kuigi tähed ennustavad praegu lõppvalimistel vastasseisu Clintoni ja McCaini vahel, ei saa täna veel lõplikult väita, et see ei või toimuda ka Obama ning Romney vahel. Hetkel on Obama tõusuteel ja Romney täht küll mitte lõplikult, kuid vaikselt langemas. Praegu esitlevad küsitlused McCaini kui ainsat kandidaati, kellel võiks olla eduvõimalusi nii Clintoni kui Obama vastu, kuid potentsiaalselt võib Romney olla demokraatidele isegi ohtlikum, sest siis kerkiksid tulipunkti mitte niivõrd välispoliitilised kui pigem majandusküsimused. Romney pluss seisneb siin ka selles, et ta saab distantseeruda ka praegusest administratsioonist. Giuliani väljalangemine viib võidule ilmselt McCaini. Kõige huvitavam oleks kindlasti Obama ja McCaini vastasseis, see meenutaks Eesti kontekstis valikut T.H.Ilvese ja Arnold Rüütli vahel. Obama eristuks selgesti kui tulevikukandidaat, millele vastanduks 71-aastase McCaini sõjakangelase oreool koos minevikunostalgiaga. McCaini peamiseks toetajaks võiks olla Osama bin Laden, juhul kui ta korraldab mõne olulise rünnaku, mis tooks fookusesse terrorismivastase sõja. Milliseks kujunevad presidendikandidaatide võimalikud välispoliitilised eelistused, saab rääkida inimeste põhjal, kes on koondunud või avaldanud toetust ühele või teisele presidendikandidaadile. Vabariiklaste hulgas on eliit alates H.Kissingerist ja G.Shultzist kuni neokonservatiivsete W.Kristoli ja R.Kaganiga koondunud McCaini taha, vähemus toetab Giulianit, teisi veel vähem. Demokraatide hulgas on toetajaid nii Clintonil kui Obamal (viimasel näiteks Z.Brzezinski ja terrorismiekspert R.Clarke, üldse tundub et J.Carteriga seotud persoonid eelistavad Obamat).
Kuigi tähed ennustavad praegu lõppvalimistel vastasseisu Clintoni ja McCaini vahel, ei saa täna veel lõplikult väita, et see ei või toimuda ka Obama ning Romney vahel. Hetkel on Obama tõusuteel ja Romney täht küll mitte lõplikult, kuid vaikselt langemas. Praegu esitlevad küsitlused McCaini kui ainsat kandidaati, kellel võiks olla eduvõimalusi nii Clintoni kui Obama vastu, kuid potentsiaalselt võib Romney olla demokraatidele isegi ohtlikum, sest siis kerkiksid tulipunkti mitte niivõrd välispoliitilised kui pigem majandusküsimused. Romney pluss seisneb siin ka selles, et ta saab distantseeruda ka praegusest administratsioonist. Giuliani väljalangemine viib võidule ilmselt McCaini.
Kõige huvitavam oleks kindlasti Obama ja McCaini vastasseis, see meenutaks Eesti kontekstis valikut T.H.Ilvese ja Arnold Rüütli vahel. Obama eristuks selgesti kui tulevikukandidaat, millele vastanduks 71-aastase McCaini sõjakangelase oreool koos minevikunostalgiaga. McCaini peamiseks toetajaks võiks olla Osama bin Laden, juhul kui ta korraldab mõne olulise rünnaku, mis tooks fookusesse terrorismivastase sõja.
Milliseks kujunevad presidendikandidaatide võimalikud välispoliitilised eelistused, saab rääkida inimeste põhjal, kes on koondunud või avaldanud toetust ühele või teisele presidendikandidaadile. Vabariiklaste hulgas on eliit alates H.Kissingerist ja G.Shultzist kuni neokonservatiivsete W.Kristoli ja R.Kaganiga koondunud McCaini taha, vähemus toetab Giulianit, teisi veel vähem. Demokraatide hulgas on toetajaid nii Clintonil kui Obamal (viimasel näiteks Z.Brzezinski ja terrorismiekspert R.Clarke, üldse tundub et J.Carteriga seotud persoonid eelistavad Obamat).
