august 18, 2017

USA ja Venezuela terav seis

Reuters/Scanpix
A Communist Party activist holds a sign that reads "Venezuela, resist and you will conquer" during a protest in support of Venezuela's government and against the threats made by U.S. President Donald Trump of a possible armed intervention, outside Argentina's Foreign Ministry in Buenos Aires, Argentina August 17, 2017.
A Communist Party activist holds a sign that reads "Venezuela, resist and you will conquer" during a protest in support of Venezuela's government and against the threats made by U.S. President Donald Trump of a possible armed intervention, outside Argentina's Foreign Ministry in Buenos Aires, Argentina August 17, 2017.

Venezuela kriisi süvenedes mainis USA president Donald Trump lahendusvariandina sõjalist sekkumist, taaselustades nii USA imperialistliku poliitika tava Ladina-Ameerika suunal. Teised piirkonna riigid, sh USA kindlad liitlased, taunivad mõtlematut sõnavõttu.

Humanitaarkriisiks paisunud poliitiline vastasseis Venezuelas ei näita vaibumise märke. Tillukese toetusega president Nicolas Maduro kindlustab positsioone vahendeid valimata. Rahvas on juba kuid Caracase tänavail, rahutused on vägivaldsed, majandus on kokku kukkunud ja elanikud on Venezuelast massiliselt emigreerumas.

Et parlamendis on ülekaal opositsioonil, korraldas Maduro juuli lõpus uue kogu valimised, mil oleks õigus konstitutsiooni muuta. Opositsioon boikoteeris valimisi, Euroopa Liit taunis uue kogu moodustamist. 8. augustil teatasid 11 Ladina-Ameerika riiki ja Kanada nn Lima deklaratsioonis, et nad ei tunnista uut assambleed ega ühtki nende otsust. Isolatsioonis Madurot jäid toetama vaid Kuuba, Boliivia, Ecuador ja Nicaragua.

USA kuulutas Maduro vastu välja majanduslikud sanktsioonid, keelates ameeriklastel temaga äri ajamast. “Maduro ei ole enam mitte lihtsalt halb juht, nüüd on ta diktaator,“ kommenteeris Trumpi julgeolekunõunik H.R.Mcmaster.

11. augustil eskaleeris president Trump Venezuela suunalist poliitikat, öeldes intervjuus oma golfiklubist, et tema ei välistaks ka sõjalist sekkumist. “Meil on vägesid kõikjal üle maailma, väga-väga kaugetes kohtades, Venezuela ei ole väga kaugel ja inimesed kannatavad ja surevad. Meil on Venezuela jaoks palju variante, ja nende seas on ka sõjaline variant, kui see vajalikuks osutub.”

Trumpi ütlust kritiseerisid enamike Ladina-Ameerika riikide, sealhulgas ka USA otseste liitlaste Peruu, Mehhiko ja Colombia juhid. Ladina-Ameerika majandusühendus MERCOSUR viskas hiljuti Venezuela välja ja avaldab jooksvalt Maduro valitsusele survet demokraatliku riigijuhtimise juurde naasmiseks. “Meie MERCOSURis ei näe jõukasutust Venezuela probleemi lahendusvariandina,” ütles Argentina president Mauricio Macri 15. augustil ühisavalduses Colombia presidendi Juan Manuel Santosega, pelgamata kõrval seisvat USA asepresidenti Mike Pence’i.

Pence’i Ladina-Ameerika tuur ongi suuresti kulunud Trumpi jõulise (ehkki võimalik, et juhusliku) avalduse kommenteerimise peale. Colombias Cartagenas toetas Pence selgelt Trumpi, lubades, et USA ei vaata pealt, kuidas Venezuela diktatuuri langeb, sest nurjunud riik ähvardab kogu poolkera julgeolekut ja heaolu. Buenos Aireses ähvardas ta lisada diplomaatilist ja majanduslikku survet. Hiljem muutus ta sõnastus pehmemaks.

Madurole on jäänud vaid paar nõrka liitlast, kogu ülejäänud maailm survestab teda koostööle opositsiooniga. Lähenemisviisid on aga erinevad ja jääb vaid loota, et Trumpi robustsus ei eskaleeri konflikti veelgi vägivaldsemaks.

Kategooriates: Blogi

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar