august 7, 2015

Ukrainalt soovitakse juriidilist heakskiitu Donetski-Luganski “valimistele”

Reuters/Scanpix
An activist from Greenpeace dressed in a polar bear costume takes part in an event on the Moscow river, near the Kremlin in Moscow April 1, 2013.
An activist from Greenpeace dressed in a polar bear costume takes part in an event on the Moscow river, near the Kremlin in Moscow April 1, 2013.

Moskva valmistub korraldama Donetski ja Luganski nõndanimetatud rahvavabariikides (DRV ja LRV) kohalikke valimisi, mis peetaks eraldi Ukraina samal ajal ees seisvatest kohalikest valimistest. Donetsk ja Lugansk teatasid sellisest kavatsusest juuli algul ning kinnitasid seda kontaktgrupi tulemusteta lõppenud kohtumistel Minskis 21. juulil ja 4. augustil (Interfax, Ukrinform, Belta, 22. juuli, 4. ja 5. august).

Moskva valmistub korraldama Donetski ja Luganski nõndanimetatud rahvavabariikides (DRV ja LRV) kohalikke valimisi, mis peetaks eraldi Ukraina samal ajal ees seisvatest kohalikest valimistest. Donetsk ja Lugansk teatasid sellisest kavatsusest juuli algul ning kinnitasid seda kontaktgrupi tulemusteta lõppenud kohtumistel Minskis 21. juulil ja 4. augustil (Interfax, Ukrinform, Belta, 22. juuli, 4. ja 5. august).

Donetsk ja Lugansk ei langeta otsusi Moskvast sõltumatult, isegi kui nende huvid tingimata kokku ei lange. Eraldi valimised edendaksid toimumise korral DRV ja LRV Ukrainast eraldumist. Ohtu tuleb võtta tõsiselt – mitte sellepärast, et Donetsk ja Lugansk selle välja ütlesid, vaid sellepärast, et see idee pärineb Moskvast.
Tegelikkuses on see oht bluff. Ukraina valimistest eraldi peetavatest kohalikest valimistest ei ole kasu ei Donetskile-Luganskile ega Moskvale. Nad kahtlemata võidavad valimised, kuid vajavad üleukrainaliste valimiste juriidilist katet, et kohalikud tulemused saavutaksid ka rahvusvahelise tunnustuse. Seepärast on separaatvalimiste korraldamine tühi ähvardus. Selle peamine sihtmärk ei ole mitte Kiiev, vaid need lääneriikide valitsused, kes suudavad mõjutada Kiievi seisukohti läbirääkimistel Minsk-2 relvarahu elluviimise üle.
Ukraina läänepartnerid on eri määral ilmutanud indu tagada Minski dokumendi poliitiliste tingimuste elluviimine 2015. aasta detsembriks ehk Kremli peale sunnitud tähtajaks. Täitmisprotsessi osana peavad DRV ja LRV korraldama 25. oktoobril kohalikud valimised, mis ametlikult on kogu Ukrainat hõlmavate kohalike omavalitsuste valimise osa, kuid toimuvad tegelikult sealse ala Venemaa-meelsete võimude kontrolli all, kes ka need võidavad. Rahvusvahelise tunnustuse saamisel annaksid sellised valimised Donetskile-Luganskile, kes on niimoodi saanud “valimismandaadi”, õiguspärase voli pidada läbirääkimisi Ukraina põhiseaduse kujundamise asjus.
Selle stsenaariumi täitudes saaks kuulutada Minski relvarahu tingimuste poliitilise osa täitmise olulist edu, Ukraina seisaks nii sõjalises kui poliitilises mõttes silmitsi külmutatud konfliktiga, Venemaa agressioon Ukraina vastu muutuks lõplikult Kiievi ja DRV-LRV vaheliseks probleemiks ning Brüssel, Berliin ja teised Euroopa tähtsamad jõud saaksid peagi alustada Venemaa vastu kehtestatud majandussanktsioonide tühistamist ja suhete taaselavdamist.
DRV ja LRV ühepoolsed kohalikud valimised võiksid selle stsenaariumi täitumist takistada. Selliste valimiste korraldamisega ähvardades püüab Moskva õhutada Berliini ja Pariisi (nõndanimetatud Normandia grupi kaudu), Euroopa Liitu, Washingtoni ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) avaldama Kiievile survet, et Ukraina kindlustaks neil aladel peetavate valimiste õiguspärasuse. Saksamaa ja Prantsusmaa kõrgeimad juhid, Euroopa Komisjoni ametiisikud ja mõned USA diplomaadid on viimastel nädalatel ärgitanud Kiievit nõustuma kohalike valimiste korraldamistega Venemaa kontrolli all oleval territooriumil.
Ukraina seadused aga ei võimalda korraldada mingisuguseid valimisi aladel, mida valitsus ei kontrolli. Ukraina seadused kuulutavad juba ette õigustühiseks valimised, mida võidakse korraldada “ajutiselt okupeeritud aladel”, eelkõige Krimmis ning Venemaa kontrolli all oleval Donetski ja Luganski oblasti territooriumil. Ukraina seadused näevad ette juriidilised ja demokraatlikud tingimused, mis võimaldaksid neil aladel õiguspäraseid valimisi pidada. Selliseid tingimusi seal praegu ei ole ning DRV ja LRV ning Venemaa sõjalise kontrolli kestes ei saagi olla. Pealegi saab Ukraina seadus sealse ala kohaliku omavalitsuse kohta – ning kavandatav põhiseaduse muudatus – jõustuda alles siis, kui seal on vabadel ja ausatel valimistel valitud legitiimse kohalikud võimuorganid.
Kiievi ärgitamine nõustuma DRV-LRV “valimistega” tähendab ülesõitmist Ukraina seadustest ning toob ühtlasi ohvriks tavapärase suhetes Venemaaga rakendatud otstarbekohasuse põhimõtte. Sel alusel saaks kohalike valimiste jaoks Venemaa okupeeritud territooriumil luua pinnase põhijõudude (Moskva, Berliin, Brüssel, Kiiev, Donetsk-Lugansk) konsensusega.
Niisugusel juhul tuleks enne valimisi neil aladel korda ajada kolm vältimatut formaalsust. Esiteks peab oma nõusoleku kui jõuga hõivatud ala tunnustatud suverään andma Ukraina ise. Teiseks (mis on tehniliselt ja juriidiliselt päris keeruline) tuleb DRV-LRV kohalikud valimised ametlikult kaasata Ukraina põhiseadusliku ja õigusliku raamistikku. Kolmandaks peab OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) sealsed valimised ette valmistama ja siis neid vaatlema. OSCE üritabki Minski kontaktgrupi raames saavutada teist ja kolmandat eesmärki.
Moskva on järjepanu ärgitanud Kiievit tunnustama ja läbirääkimisi pidama “Donetski ja Luganski esindajatega”, eelkõige just DRV ja LRV-ga. Kuid Kiiev on kogu aeg sellele vastu seisnud väitega, et kõnelusi saab pidada sealsete legitiimselt valitud esindajatega, mitte ebaseaduslike DRV ja LRV võimudega. Ukraina läänepartnerid õhutavad nüüd samuti Kiievit nõustuma sealsete kohalike valimistega, andes neile sel moel õiguspärase ilme. USA diplomaatia on olnud mõnevõrra nüansseeritum, toonitades, et sel territooriumil peetavad valimised võivad anda tulemuseks legitiimsed kohalikud liidrid, keda saab tunnistada dialoogikõlblikuks (UNIAN, 17. ja 31. juuli). Kiievis aga usuvad sellesse nähtavasti kõigest Opositsiooniblokk ja selle liitlased (kes kõik on pärit kunagisest Regioonide parteist).
Ukraina ei anna kindlasti omal soovil sellist õiguslikku garantiid, mida Venemaa vajab kasulike valimiste korraldamiseks okupeeritud territooriumil. President Petro Porošenko kuulutas täna (6. augustil) välja kohalike valimiste seaduse, mille Ülemraada oli vastu võtnud 14. juulil (Ukrinform, 14. juuli ja 6. august). See on üks neist seadustest, mis muudab igasugused “valimised” Venemaa okupeeritud aladel õigustühiseks ab initio.

Kategooriates: Blogi