Vastupanuvõime loob kindla aluse paljudele poliitikavaldkondadele, sealhulgas jätkusuutlikule riigivalitsemisele, turvalisusele ja riiklikule julgeolekule. Polariseerunud ühiskondi iseloomustav lõhestatus kahjustab vastupanuvõimet ning sunnib elanikkonda tegelema kriiside ja nende tagajärgedega.
Analüüsis vaadeldakse etnolingvistilise tausta ja poliitiliste vaadete variatiivsust. Need kaks tunnust on seotud kõige ilmsemate lahknevustega inimeste arusaamades ja nende alusel on Eestis moodustunud ka püsivad, selge enesemääratlusega ühiskonnarühmad. Kogutud andmed näitavad, et hoolimata sotsiaalpoliitilise konteksti muutumisest 2022. ja 2023. aastal on kohalikel venekeelsetel elanikel ja etnilistel eestlastel endiselt väga erinevad arusaamad sotsiaalmajanduslikest ohtudest ja heaolust. Hoiakutel põhinevad arusaamad kujundavad inimeste tegelikkuse taju. Arusaam, et ollakse ebasoodsas olukorras, võib suurendada ebakindlust, süvendades teadmatuse tunnet ja vähendades lootust, õõnestades seeläbi vastupanuvõimelise ühiskonna põhialuseid.
Seega on tegu nii poliitikute, poliitikakujundajate, ametnike, ekspertide kui ka arvamusliidrite jaoks olulise valupunktiga ning vaja on ühtekuuluvuspoliitikat, mis vähendaks lõhesid Eesti etnolingvistiliste rühmade vastupanuvõimet mõjutavate arusaamade vahel. Lahendus eeldab nii pikaajalisi ja laiaulatuslikke kaasava arengu edendamise meetmeid kui ka lühiajalisi praktilisi integratsioonimeetmeid. Ühiskonna demokraatlikku vastupanuvõimet toetavad avatus, kaasamine ja empaatia, mis aga nõuavad peene tasakaalu säilitamist poliitiliste vaadete, avalike arvamuste ja ühiskondlike suundumuste paljususe austamise vahel ühelt poolt ning erinevate rühmasiseste arusaamade ja ideoloogiliste hoiakute vahel teiselt poolt.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): The Glass of Societal Resilience – Half Empty or Half Full? Perceptions of Socio-Economic Threats and Wellbeing in Estonia (PDF)
