Tallinn vs Tallin, Georgia vs Gruusia?

Sattusin hiljuti lugema nädalalehte Georgian Business Week (Jan 8, 2008). Muude asjade kõrval tehti juttu ka eelmise aasta kevadel Tel Avivis toimunud Georgia-Iisraeli ärifoorumist. Üritus olevat olnud igatpidi edukas, mh sellepärast, et esimest korda pikkade aastate jooksul nimetati kohalikus heebraekeelses ajakirjanduses võõrustatavat riiki Georgiaks, mitte venepäraselt Gruusiaks (’Gruziya’). Küsimus näib grusiinidele-georglastele emotsionaalselt väga tähtis olevat, et pealtnäha nii väikesest asjast eelmise aasta kokkuvõtet tehes taas juttu teha.

Sattusin hiljuti lugema nädalalehte Georgian Business Week (Jan 8, 2008). Muude asjade kõrval tehti juttu ka eelmise aasta kevadel Tel Avivis toimunud Georgia-Iisraeli ärifoorumist. Üritus olevat olnud igatpidi edukas, mh sellepärast, et esimest korda pikkade aastate jooksul nimetati kohalikus heebraekeelses ajakirjanduses võõrustatavat riiki Georgiaks, mitte venepäraselt Gruusiaks (’Gruziya’). Küsimus näib grusiinidele-georglastele emotsionaalselt väga tähtis olevat, et pealtnäha nii väikesest asjast eelmise aasta kokkuvõtet tehes taas juttu teha.

Minu Georgia tuttavad on minultki mitmeid kordi palunud, et kasutaksin Gruusia asemel Georgiat. Olen proovinud kõikjal kus võimalik neile vastu tulla, ehkki möönan, et Gruusia/grusiinid on harjumus- ja suupärasem. Eestis tundub selles küsimuses teatav iseregulatsioon toimivat – lubatud on justkui mõlemad variandid. Kui rääkida Eesti ametkondadest, siis kaitseministeeriumis eelistatakse igapäevaselt pigem Georgiat ja välisministeeriumis pigem Gruusiat, aga mõlemal pool on erandeid ja avalikes dokumentides kirjutatakse ikka Gruusia. Eesti päevalehed kasutavad Gruusiat, Eesti Ekspress oma viimases numbris aga Georgiat.
Mõneti meenutab kogu vaidlus seda, kui valuliselt võtsid eestlased veel mõned aastad tagasi südamesse Tallinna kirjutamist vene keeles. Üks täht sõna lõpus määras justkui sümboolselt selle, kas kirjutaja pidas meid Euroopa või Vene mõjusfääri kuuluvaks.
Ain Kaalep kirjutas 23. sept 2005 Eesti Päevalehes Gruusia/Georgia teemal. Päris huvitav on seda nüüd üle lugeda..
AIN KAALEP: Kas Gruusia või Georgia?
Rahvaste nimetamisel tuleb püüelda originaaliläheduse poole. Ega ju Euroopagi riikide ja rahvaste nimedega meil kõik korras ei ole.
Väikeriigi Monaco itaaliakeelses nimes rõhutame põhjendamatult teist silpi (kuigi laulja Mario del Monaco nime ikka õige rõhuga oleme hääldanud) ja Rahvaste Ühenduse autonoomse territooriumi Gibraltari nimi on meie suus nagu mingi tuletis kirikualtarist: õige hispaania hääldus oleks hibraltaar, rõhk lõppsilbil. Ometi oleme korrektselt juba ammu loobunud „kataloonlastest“ ja kõneleme katalaanidest, nagu ka galeegidest (mitte „galjeegodest“). Lähtume vastavalt katalaani ja galeegi keelest. Nii et tendents täpsuse ja originaaliläheduse poole on olemas. Selle tendentsi omasuguseks ilmumiks on olnud ka mõned Akadeemia 2001. aasta nr 2 materjalid, neist silmapaistvaim Nils B. Sachrise tõlgitud Karl Kautsky fragmendistik „Georgia: Sotsiaaldemokraatlik rahvavabariik“, millega tutvustasin omaaegse autoriteetse sotsialisti muljeid meile hoopis teistsuguse nime all tuntud maast ja rahvast 1920. aastate alguses. Ja vahel ongi küsitud, miks olid selles väljaandes „Georgia“ ja „georglased“ „Gruusia“ ja „grusiinlaste“ või „grusiinide“ asemel?
Viimati käisin Thbilisis (hääldada muide rõhuga pigem esimesel kui teisel silbil) novembris 1997 ja sain mälestuseks kaasa väikese tikandpildi Pühast Jürist (Georgist), kes tallab maha kurja lohe. See pühak, olgu lisatud, on rahvusliku sümbolina austatud kolmel maal: Inglismaal, Venemaal ja muidugi sel maal, mis rahvusvahelises pruugis, sh Eestis enne Teist maailmasõda, tema nime ongi kandnud – Georgias. Mõnigi kord, kui mu pilk sellele pildile langeb, pean meenutama Thbilisi sõprade tagasihoidlikku etteheidet: peaaegu kõik Euroopa rahvad nimetavad meie maad Georgiaks, aga teie, eestlased, kasutate ikka seda kunagist vaenulike naabrite antud sõimunime! … Paraku pole mul täpset filoloogilist informatsiooni, kuidas ja kuivõrd see nimi on solvanguks jäänud. Aga kui ma siis kõnelesin vene sõnast „tšuhnaa“, nagu kunagi sõimati eestlasi, arvasid georglased, et vastavalt oleks „Gruusiaga“ võrreldav nimi „Tšuhoonia“! Kui olla ülijärjekindel, peaksime ehk kõnelema maast, mille nimi on „Sakhartvelo“, kus elab „kartveliteks“ nimetatav rahvas. Ent sobivaim on ehk siiski see tegelikult ülemaailmne pruuk: Georgia ja georglased. (Professor Ott Kurs on küll kasutanud rahvanimena ka „georgid“.) Seda võiks tasapisi eelistama hakata „Gruusiale“ ja „grusiinlastele“! Neile endile teeks see igatahes rõõmu! Võimalik oleks veel üks sünonüüm, millel oleks ju poeetilinegi kõla: Jürimaa ja jürilased! See tooks meile sümpaatse rahva veel lähedale; mõnel asjaomasel pidupäeval võiksime kasutada sedagi!