RKK teadur Maksym Bugriy kommenteeris Vene raadiojaamas Kommersant-FM USA relvaabi Ukrainale. Ta sõnas, et usalduse puudumine Washingtonis Ukraina endiste administratsioonide suhtes on jäänud relvastuse tarnimisel üheks oluliseks takistuseks. Siiski on kahepoolne koostöö jõudsalt edenenud.
Loe rohkem
Ajal, mil kriis Ukrainas 2014. aasta novembris aina tuure kogus, polnud ehk isegi üllatav, et president Petro Porošenko sõitis naaberriigi Moldovasse kohtuma sealse peaministriga ja rõhutas avalikes esinemistes oma veendumust mõlema riigi “vabas, demokraatlikus ja õitsvas tulevikus” “suuremas Euroopa pere rüpes”. Mõned olid lausa hämmastunud (mida tõendavad sageli esinenud pealkirjad “Porošenko räägib rumeenia keeles”), et ta oli võimeline väljendama neid mõtteid võõrustava riigi keeles – mida ta oli õppinud nooruspõlves Edela-Ukrainas Bolgradis, mis sõdadevahelisel ajal oli kuulunud Rumeenia kuningriigi koosseisu ja mis tänapäeval on Lõuna-Bessaraabia stepi paljurahvuselise Budžaki piirkonna olulisemaid keskusi.
Loe rohkem
RKK korraldas koostöös mõttekojaga Razumkovi Keskus NATO süvauuringute õpitoa (ARW) Ukraina julgeoleku- ja kaitseülevaate rahvusvahelise ekspertide toetuse teemal. 19.-20. mail peetud õpitoa osavõtjad arutlesid kriisiohje ja sisejulgeoleku, riigikaitse ning Ukraina kaitsetööstuse arengu üle.
Loe rohkem
Veebruaris tegi Porošenko riikliku julgeoleku ja riigikaitse nõukogule ülesandeks arutada küsimust välismaiste rahuvalvajate kutsumisest Donbassi. Ideaalis, teatas Ukraina president, peaks see olema Euroopa Liidu politseimissioon. Tallinna Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Maksym Bugriy usub, et politseimissioon võiks tõepoolest kaasa aidata olukorra stabiliseerimisele, kuid selle juures on mitmeid “agasid”.
Loe rohkem
8. märtsil 2015 pidas RKK teadur Maksym Bugryi külalislektorina Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes loengu “Vene-Ukraina konflikt: elemendid ja väljavaated” Eesti Reservohvitseride Kogu iga-aastase talvelaagri raames.
Loe rohkem
Teoorias peaks Lääs suutma lüüa Venemaad otsustavalt nõndanimetatud infosõjas, mis käib Venemaa sissetungi ümber Ukrainasse (ja käis varem sissetungi ümber Georgiasse). Praktikas on aga Lääs otsustanud üldse mitte võidelda.
Loe rohkem
10 miljonit USA dollarit – just nii palju maksab Ukraina igal aastal Gazpromile. Valdava osa kuludest tekitavad individuaalkasutajad. Tööstus toetub peamiselt riigisisesele toodangule, mida on võimalik mõistlikult suurendada. Aga mitte see ei ole praegu kõige tähtsam. Millised on Kiievi energiapoliitika prioriteedid ning kuidas saaksid ELi mehhanismid ja struktuurid Ukrainat aidata? Neid teemasid arutas Biznes.pl-iga Anna Bulakh Tallinnas tegutsevast Rahvusvahelisest Kaitseuuringute Keskusest.
Loe rohkem
Laupäeval, 21. veebruaril toimus Tartus EÜS Põhjala korraldatud arutelufoorum “Ukraina kriis: Miks on oluline hoolida?“, kus saalisviibijatega vahetasid mõtteid Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo, ajakirjanik ja Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski, välisministeeriumi asekantsler ja diplomaat Marina Kaljurand ning riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.
Loe rohkem
20. veebruaril korraldas RKK ümarlaua-arutelu Eesti-Ukraina kaitsekoostöö tuleviku teemal, millel osalesid nii Ülemraada ja Riigikogu kui ka Eesti erakondade ja Kaitsetööstuse liidu esindajad.
Loe rohkem
Anna Bulakhi intervjueeris Ukraina energiajulgeoleku teemal Poolas tegutsev portaal Onet.
Loe rohkem