“Ma arvan, et Venemaa sissetung Ukrainasse ning Krimmi hõivamine tugevdas piirkondlikke pingeid kõigis Venemaa perifeeria tundlikes piirkondades,” ütleb endine Ameerika diplomaat Matthew Bryza, kes praegu töötab Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses Eestis. “Uue külmutatud konflikti loomine Ukrainas jätab mulje, et Venemaa ei suudagi aidata kaasa teiste konfliktide – eriti Mägi-Karabahhi konflikti – lahendamisele.”
“Ma arvan, et Venemaa sissetung Ukrainasse ning Krimmi hõivamine tugevdas piirkondlikke pingeid kõigis Venemaa perifeeria tundlikes piirkondades,” ütleb endine Ameerika diplomaat Matthew Bryza, kes praegu töötab Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses Eestis. “Uue külmutatud konflikti loomine Ukrainas jätab mulje, et Venemaa ei suudagi aidata kaasa teiste konfliktide – eriti Mägi-Karabahhi konflikti – lahendamisele.”
Bryza märkis Ukraina kriisist kõneldes, et Prantsusmaa presidendi Frangçois Hollande’i ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli pingutused on asjatud seni, kuni Venemaa president Vladimir Putin ei hakka uskuda, et Lääs seisab kindlalt oma sõnade taga teha kõik, et “Venemaa maksaks kallilt sissetungi ning Ukraina territooriumi hõivamise ja okupeerimise eest”.
“Sellise tõsiduse demonstreerimiseks on vaja rohkem ELi ja USA sanktsioone Venemaa vastu, samuti on vaja, et NATO viiks ellu lubatud vägede paigutamise Balti riikide, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia territooriumile. Samuti peab Atlandi-ülene kogukond kaaluma kollektiivse julgeoleku kontseptsiooni laiendamist, mis võiks hõlmata peamisi idapartnerluse riike, näiteks Ukrainat, Aserbaidžaani ja Georgiat. Kuid läbirääkimiste pidamine ajal, mil Putin toetab separatiste ja viib sisse Venemaa vägesid, et pidada hübriidsõda Ukraina vastu, ainult õhutab Moskva sõjalist avantürismi.”
Loe täpsemalt: report.az
