Kuulsin õnnetusest umbes 20 minutit pärast juhtunut. Minu esimeseks reaktsiooniks oli: õnnetus, mis ootas juhtumist. Küsimust, miks Poola vipid lendavad vanade lennukitega, on Poolas juba varemgi tõstatatud. Näiteks Tšehhi valitsusel on uued Airbusid. Tomas Jermalavicius
12.04.2010, Tomas Jermalavicius
Eesti Päevaleht
Kuulsin õnnetusest umbes 20 minutit pärast juhtunut. Minu esimeseks reaktsiooniks oli: õnnetus, mis ootas juhtumist. Küsimust, miks Poola vipid lendavad vanade lennukitega, on Poolas juba varemgi tõstatatud. Näiteks Tšehhi valitsusel on uued Airbusid.
Ida-Euroopas on veel mõni riik, Bulgaaria ja muidugi ka Venemaa, kus kasutatakse Tupoleve. Neil on nüüd ilmselt palju peamurdmist, kas nad julgevad selliste lennukitega edasi lennata. Praegu paistab, et õnnetuse põhjustas piloodi viga. Aga eks see võis olla eri asjaolude kokkusattumine: vana lennuk, halb ilm, vana provintsilennuväli, piloodi eksimus ja muuseas, ma ei imestaks üldse, kui see oli just president Lech Kaczyn´ski ise, kes käskis piloodil maandumiskatseid jätkata. Poolas trumpavad emotsioonid aeg-ajalt üle mõtlemise ja riskianalüüsi. Riigijuhtimise koha pealt ilmselt reegleid ei rikutud – presidendi otseseid järglasi lennukis ei olnud –, kuid väga imelik on, et terve sõjaväe juhtkond, kõigist eri harudest, oli lennukis. Ma ei tea ühtegi juhtumit, kus ühe riigi sõjaväeline juhtkond korraga hukkub. Õnneks juhtus see rahuajal, kuid tõsiasi ise, et nad olid ühes lennukis koos, sunnib taas küsima: kas ühe konkreetse ajahetke ja üritusega kaasnev sümboolsus ei kaalunud üles kainet riski-analüüsi?
Riigipea lendas „oma üritusele”
Kui õnnetusega kaasnev šokk ja lein möödub, läheb Poola poliitika ilmselt oma vana rada edasi. Poola on poliitiliselt lõhenenud, seal on palju vaenamist ja antagonismi eri poliitiliste jõu-dude vahel. Ka president Kaczyn´ski ja peaminister Tusk olid poliitilised oponendid. Tihti oli nende vahel tülisid, kumb esindab Poolat rahvusvahelistel üritustel. Kord läks president, kord peaminister, vahel ka mõlemad koos. Ka nüüdne Katõni massi-mõrva mälestamine on üks sündmus selles ahelas. Peaminister ju käis mõni päev tagasi Venemaal Katõni ohvreid mälestamas, kohtus ka Putiniga. Ja president Kaczyn´ski lendaski siis n-ö oma üritusele. Keeruline on öelda, kuidas mõjutab Kaczyn´ski surm tulevasi Poola presidendivalimisi. Seda arengut saab olema huvitav jälgida: kuidas eri poliitilised jõud seda ära kasutavad? Ühelt poolt saavad peaminister Dondald Tusk ja tema liitlane Bronisław Komorowski (kes praegu täidab presidendi kohta) võimaluse näidata ennast väärikate leinajate ja asjalike riigijuhtidena. Ei oska ka öelda, kellest saab Poola vasakpoolsete kandidaat – ka nende senine kandidaat hukkus ju lennuõnnetuses. Ja kõige lõpuks tuleb vaadata sedagi, kuidas hukkunud presidendi kaksikvend Jaroslaw Kaczyn´ski lennuõnnetuse taustal reageerib. Tema šansse see presidendivalimistel ilmselt suurendab.
