Soomlased avasid taas realismi õpiku

Soome president Sauli Niinistö pidas teisipäeval kõne riigi suursaadikuile. Muu hulgas ütles president, et Soome ei saa tagada Balti riikide julgeolekut. Säärane väljaütlemine leidis loomulikult tähelepanu ka siinses meedias.

Soome president Sauli Niinistö pidas teisipäeval kõne riigi suursaadikuile. Muu hulgas ütles president, et Soome ei saa tagada Balti riikide julgeolekut. Säärane väljaütlemine leidis loomulikult tähelepanu ka siinses meedias.

On üleüldse veider, et Soomelt keegi Balti riikide julgeoleku tagamist ootab. Tuleb ju meeles pidada, et Soome ei kuulu NATOsse, aga Balti riigid kuuluvad. Sestap peaks NATOsse mitte kuuluv riik justkui tagama NATO liikmesriikide julgeoleku. See ütleks NATO enda kohta päris palju ja mitte eriti positiivses võtmes.
Niinistö meenutas oma kõnes ka Euroopa Liidu turvatagatisi. Lissaboni leping tõesti neid ette näeb. Soome president võttis asja kokku, meenutades, et mõne sõnul on Euroopa Liidu turvatagatised surnud kirjatäht, mõne sõnul on Soomel ikkagi kohustus teisi Euroopa Liidu liikmesriike tagatiste põhjal kaitsta. Niinistö järgi aga on probleem selles, et tihti räägivad samad inimesed nii surnud kirjatähest kui ka Soome kohustustest.
Arvestades karmi tegelikkust on üleüldse imekspandav, kuidas Euroopa Liidu liikmesriigid peaksid end kaitsma. Euroopa Liidul pole sõjaväge ja pole mingi saladus, et Euroopa julgeoleku tagab NATO. Seda imelikum on eeldada, nagu peaksid just Euroopa Liidu, mitte NATO liikmesriigid tegutsema nagu NATO aluslepingu viienda artikli põhjal. Euroopa riikide kaitsekulutused on viimastel aastatel pidevalt langenud. Alles Venemaa agressioon Ukraina vastu on mõne Euroopa Liidu liikmesriigi pannud kaitsekulutuste osas meelt muutma.
Niinistö kõnel oli ka laiem alltekst, mis muidugi haakub Baltimaade kaitsmisega. „Euroopa elab nüüd oma ohu aastaid. Seda ümbritseb ebastabiilsuse ja vägivalla ring Ukrainast Lähis-Ida ja Põhja-Aafrikani,“ nentis president.
„Ohu aastad“ pole siinses kontekstis mitte juhuslik väljend. „Ohu aastad“ tähendab Soome ajaloos ajavahemikku 1944 – 1948, mil Soome oli Nõukogude Liidu range järelvalve all ja mil kardeti, et Soomest võib saada samuti kommunistlik riik. Nii nagu see juhtus Ida-Euroopas. Seega andis Niinistö justkui hoiatuse, et ka Euroopa areng võib pöörduda negatiivsesse suunda.
Soome president ei teinud saladust sellest, et rahvusvahelises elus tuleks uuesti avada realismi õpik. Ehk siis iga riik saab loota vaid iseendale. Ning see toobki meid tagasi Soome sõjajärgse poliitika juurde. Soome oli üksi silmitsi Nõukogude Liiduga, kellega sõlmiti koostöö, sõpruse ja vastastikuse abiandmise leping. See tähendas, et Soome jäi välja enamikest lääne loodud organisatsioonidest ja pidi oma majanduse pärast sõda üksi üles ehitama. Nüüd on siis Niinistö andnud vihje, et need päevad võivad tulla tagasi. Võibolla mitte nii drastilisel kujul kui pärast sõda, aga välja öeldud sõnum mitte anda Baltimaadele julgeolekutagatisi on kindlasti liikumine realismi poole. Realismile vastandub tavaliselt riikidevaheline lõimumine ja solidaarsus. Seda ongi Niinistö arvates vähemaks jäänud.
Niisiis on Niinistö kõne Soome ajalugu silmas pidades arusaadav. Loodetavasti ei hakka ainult soomlased pärast Niinistö kõnet eestlasi taas süüdistama liigses Ameerika-sõbralikkuses. Pole ju imestada, et eestlased soovivad hästi läbi saada riigiga, kes neile julgeolekutagatisi reaalselt pakub.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 28.08.2015.