Soome ja Rootsi kaitsekoostööl on heidutusmõju, kuid see ei kompenseeri NATO liikmesust

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ICDS teadur Riina Kaljurand märgib ERRi uudisteportaalile antud intervjuus, et Soome ja Rootsi plaanil süvendada märgatavalt sõjaaja kaitsekoostööd on oma roll ka Eesti kaitsmisel, kuid nii meie kui ka nende julgeoleku tagamiseks on NATO liikmesus ikkagi hetkel ainus garantii.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ICDS teadur Riina Kaljurand märgib ERRi uudisteportaalile antud intervjuus, et Soome ja Rootsi plaanil süvendada märgatavalt sõjaaja kaitsekoostööd on oma roll ka Eesti kaitsmisel, kuid nii meie kui ka nende julgeoleku tagamiseks on NATO liikmesus ikkagi hetkel ainus garantii.

Kuidas Te hindate Soome ja Rootsi plaani luua ühine kriisiaja kaitsekoostöökava?
Tegemist on ajalooliselt kahtlemata kõige ulatuslikuma kaitsekoostöökavaga, mis Soomel ja Rootsil ette näidata on. See eeldab praktiliselt ühist kaitseplaneerimist, ühist ressursiplaneerimist ning väga tugevat ning kestvat poliitilist tahet, et see kava lõpuks ka realiseeruks. Planeeritakse ühiseid üksusi ning ühist väljaõpet, kuid üksuste kasutamiseks on siiski tarvis mõlema poole poliitilist nõusolekut.
Lühidalt, püütakse parandada Soome ja Rootsi kaitsevõimete ühilduvust ning tekitada suuremat usaldust teineteise vastu. Eelkõige on koostöökava suunatud rahuajale, kuid kui siiani on Põhjala ühised kriisiohjestsenaariumid piirdunud valmistumisega looduskatastroofideks või tsiviilkatastroofideks, siis esmakordselt kätkeb kava endas valmisolekut sõjaolukorraks.
Loe edasi: ERR