Sõjaretk kapitalismi vastu

Kolmapäeval peetud meeleavaldus Euroopa Keskpanga uue hoone vastu Frankfurdis päädis umbes 350 inimese vahistamise, politseinike vigastada saamise ja politseiautode süütamisega. Üle miljardi euro maksma läinud hoone vastu oli meelt tulnud avaldama ligi 10 000 inimest.

Kolmapäeval peetud meeleavaldus Euroopa Keskpanga uue hoone vastu Frankfurdis päädis umbes 350 inimese vahistamise, politseinike vigastada saamise ja politseiautode süütamisega. Üle miljardi euro maksma läinud hoone vastu oli meelt tulnud avaldama ligi 10 000 inimest.

Meeleavaldajad nimetavad end Blockupy-liikumiseks, sarnaselt USA liikumisele Occupy Wall Street. Blockupy teatab oma koduleheküljel, et on üleeuroopaline võrgustik, mis tahab lõpetada säästupoliitika valitsemise Euroopas. Nad on vastu ka kapitalismile laiemalt.
Blockupy on hästi organiseerunud. Ettekujutuse sellest annab nende koduleht, kus saab meeleavalduse ajal igasugust abi. Nii näiteks võib saada protestide ajal emotsionaalselt tuge. Kinnipidamiskohast on aga Blockupy käima pannud eribussi, millega vahistatuid politseist tagasi toimetada. Tegemist on suure süsteemiga.
Paraku tundub siiski, et süsteem ei toimi tõrgeteta. Blockupy kodulehel pole kuskil viidet selle kohta, et politseid tuleks rünnata ja nende autosid süüdata. Räägitakse vaid rahumeelsest demonstratsioonist.
Ma olen isiklikult sarnaseid meeleavaldusi näinud. Näiteks Euroopa Ülemkogul 2000. aastal Nice’is ja 2001. aastal Brüsseli äärelinnas Laekenis. Meelt avaldama tulnud inimesed on nii-öelda vanad kalad, metroos on kaasas loosungid ja lipud, mis toimumispaika jõudes lahti rullitakse. Paljudele tähendab meeleavaldusele tulek kohtumist vanade sõpradega.
Probleem on aga selles, et peaaegu alati leidub keegi, kes meeleavalduse vägivaldseks muudab. Kuidas üldse ohjeldada näiteks Laekenis marssinud 100 000 inimest? Göteborgi Ülemkogul 2001. aastal tegutses väike rühm meeleavaldajaid, kes organiseerisid vastupanu Rootsi ratsapolitseile ja keda juhendati kaugemalt raadiosaatjatega. Ka Frankfurdi 10 000 inimest on suur hulk.
Vägivald tekitab alati vastuseisu avalikkuses. Rootsi oli pärast Göteborgi šokis, kuid ka üleeile avaldas nii mõnigi frankfurtlane vastuseisu nende kodulinnas aset leidnud vägivallakeerisele. Blockupy väitel oli mõistagi tegemist politsei provokatsioonidega, mis viisidki vägivallale.
Kapitalismile vastu seismisega saab muidugi põhjendada mistahes meeleavaldusi. Samas tuleb öelda, et olla vastu Euroopa Keskpanga umbes üks miljard eurot maksma läinud hoonele, kui paljud peavad säästupoliitika nimel püksirihma pingutama, on inimlikult arusaadav. Ent küsitavaks muutub asi siis, kui hakatakse meelt avaldama Keskpanga kui institutsiooni vastu.
„Meie protest on Euroopa Keskpanga kui troika liikme vastu, mis vaatamata faktile, et see pole demokraatlikult valitud, takistab Kreeka valitsuse tööd. Me soovime säästupoliitika lõppu,“ tsiteerib Reuters üht meeleavalduse organiseerijat Ulrich Wilkenit.
Blockupyt ilmselt ei huvita, et Kreeka ise on alla kirjutanud kohustusele täita troika, sealhulgas Euroopa Keskpanga soovitusi järgida karmi rahapoliitikat. Pealegi oli eurokriisis just keskpanga roll otsustav, kui selle president Mario Draghi oli lubanud teha kõik endast oleneva euro päästmiseks.
Nagu öeldud, on protestid Euroopa Keskpanga uue hoone vastu inimlikult mõistetavad. Siiski tekib küsimus, miks Blockupy ei lähe meelt avaldama Kreeka rahandusministri Yanis Varoufakise kodu ette. Ajakiri Paris Match avaldas nimelt hiljuti fotod Varoufakise kodust, mille taustal paistab Ateena Akropol ja mis ei hiilanud just tagasihoidlikkusega. Võib pakkuda, et kapitalismiga võitlev Blockupy sinna ei jõuagi.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 20.03.2015.