jaanuar 20, 2017

Saksamaa vari

German, U.S. and European Union flags fly in front of the Reichstag building ahead of the meeting between the U.S. President Barack Obama and German Chancellor Angela Merkel in Berlin, Germany, November 17, 2016. REUTERS/Fabrizio Bensch
German, U.S. and European Union flags fly in front of the Reichstag building ahead of the meeting between the U.S. President Barack Obama and German Chancellor Angela Merkel in Berlin, Germany, November 17, 2016. REUTERS/Fabrizio Bensch

Varem või hiljem pidi see juhtuma. Selle all mõtlen ma hirmu taasühinenud Saksamaa ees. Saksamaa taasühinemisest on möödas vähem kui 27 aastat ja see on jälle Euroopa suurim ja võimsaim riik.

Varem või hiljem pidi see juhtuma. Selle all mõtlen ma hirmu taasühinenud Saksamaa ees. Saksamaa taasühinemisest on möödas vähem kui 27 aastat ja see on jälle Euroopa suurim ja võimsaim riik.

Kui Euroopa Liit sattus mõni aasta tagasi majandus- ja rahanduskriisi, kutsusid paljud Saksamaad üles võtma suuremat rolli. Sama oli ka rändekriisi ajal. Euroopa ja omaenda ajalugu liigagi hästi teades punnisid sakslased vastu, kuid lõpuks ei jäänud muud midagi üle.
Euro loodi just poliitilise eesmärgiga siduda taasühinenud Saksamaa tihedamalt Euroopa Liidu külge. Et ei tekiks varasemast tuttavat hirmu Saksamaa domineerimise ees. Nüüd aga on see hirm ikkagi tekkinud.
USA presidendi Donald Trumpi intervjuust ajalehtedele The Times ja Bild selgub, et Trumpi järgi domineerib Saksamaa Euroopa Liidus ja Euroopa Liit ongi mõeldud Saksamaa arendamiseks. Samasugust mõtet on väljendanud intervjuus nii ajakirjale Foreign Affairs kui ka ajalehele Izvestija Prantsuse Rahvusrinde juht Marine Le Pen. Et Le Pen – erinevalt Prantsuse riigijuhtidest – on juba jõudnud kohtuda ka Trumpiga, pole imestada, et kummagi hääles kõlavad Saksamaad põlastavad noodid. Prantsusmaa presidendiks pürgiv Le Pen tahab Prantsusmaa Euroopa Liidust välja viia, et vabaneda tema sõnul Saksamaa diktaadi alt.
Sinna juurde tuleb lisada Briti peaministri Theresa May kõne Euroopa Liidust lahkumise teemal. May otsesõnu Saksamaaga ei sõidelnud, küll aga oli arvamusel, et Euroopa Liit ei ole mitmepalgeline, nagu see peaks olema, vaid liikumas ühtlustamise suunas. Kui sinna juurde võtta briti ajakirjanduse pidev Euroopa Liidu kajastus, kus Brüsselit kujutatakse tihti sõjaaegse Berliinina, siis saame aru, et ka Ühendkuningriigis on Saksa-vastased meeleolud väga tugevad.
May võis oma Hard Brexiti kõnes saada julgustust just varem ilmunud Trumpi intervjuust. Ütles ju Trump, et Ühendkuningriigile on üksnes kasulik Euroopa Liidust lahkumine. Kindlasti loodavad britid ka oma nõndanimetatud erisuhte jätkumisele Ameerika Ühendriikidega. Võibolla on brittidel tekkinud lootus, et nad suudavad USA toel seista vastu Saksamaa juhitud Euroopa Liidule. Kuid May peaks meeles pidama, et esimene Briti poliitik, kellega Trump kohtus, oli Iseseisvuspartei juht Nigel Farage, mitte keegi teine. Farage on aga Briti enda peavoolupoliitikast kõrval seisev isik, seega pole erisuhe USA ja Ühendkuningriigi vahel kaugeltki kivisse raiutud.
Saksamaa kahtlemata mängib Euroopa Liidus esimest viiulist. Ent mitte viisil, nagu kujutavad ette Trump ja Le Pen ning enamik britte. Sakslaste juhtroll on langenud neile vastu nende enda tahtmist, taastades vanad ajaloolised hirmud. Kuid brittidele tähendab see ka ajaloolise välispoliitilise probleemi teket. Ehk siis seda, et Mandri-Euroopas muutub üks riik liiga tugevaks ja May Hard Brexiti kõnest tulenevalt lõikab Ühendkuningriik end ise lahti ka igasugusest võimalusest Saksamaad kuidagi kontrollida. May pakutud partnerlus Euroopa Liiduga ei ole ikkagi osalemine ühisturus. Ees seisavad tõesti rasked kõnelused Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel.
Tekst oli Retro FMi Euroopa uudiste eetris 20.01.2017.

Kategooriates: Blogi

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar