RKK artiklisarja „Balti julgeolek ja Saksamaa“ kolmandas osas uurivad Margarita Šešelgytė ja Emilė Indrašiūtė Saksamaa seisukohti ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika asjus ning Euroopa strateegilise autonoomia laiemat küsimust, arutledes selle üle, kas Saksamaa poliitika ühtib Balti riikide vaadetega.
Pärast Venemaa 2014. aasta ebaseaduslikku Krimmi annekteerimist ja sekkumist Ida-Ukrainas ei suurendanud Saksamaa mitte ainult oma panust NATO kollektiivkaitsesse ja heidutusse, vaid võttis ka suurema rolli ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel – valdkonnas, millest ta varem eemale hoidis. Saksamaa osalus tegi ELi alalise struktureeritud koostöö elluviimise Eestile, Lätile ja Leedule suuresti sobivamaks ning laiendas ja mahendas debatti Euroopa strateegilise autonoomia üle, et viia see paremasse kooskõlla Balti riikide seisukohtadega.
Saksamaa poliitilised seisukohad Euroopa kaitseküsimustes kantsler Olaf Scholzi ajal tõenäoliselt otsustavalt ei muutu. Eesti, Läti ja Leedu ootavad jätkuvalt Saksamaalt Prantsusmaa ambitsioonide tasakaalustamist, kui Prantsusmaa on Euroopa Ülemkogu eesistuja ning ka pärast seda.
Laadi alla ja loe (inglise keeles): Brief No.3. Germany’s Position on CSDP: Is There Anything for the Baltics? (PDF)
