september 21, 2017

Saksa valimised: vaoshoitud ja mõõdetud kampaania, millel on suur mõju Euroopale

Reuters/Scanpix
German Chancellor Angela Merkel, a top candidate of the Christian Democratic Union Party (CDU) for the upcoming general elections, speaks during an election rally in Hamburg, Germany, September 20, 2017.
German Chancellor Angela Merkel, a top candidate of the Christian Democratic Union Party (CDU) for the upcoming general elections, speaks during an election rally in Hamburg, Germany, September 20, 2017.

Tänavusi Saksamaa üldvalimisi on kutsutud ajaloo igavaimateks.

Angela Merkelil on arvamusküsitluste kohaselt suur edumaa, millest võib järeldada, et temast saab neljandat korda kantsler – seda osalt tänu majandusõitsengule. Tema vasaktsentristlikud vastased Sotsiaaldemokraatlikust Parteist (SPD) vaevlevad aga raskustes. Merkel on neilt mitmed traditsiooniliselt vasakpoolsed probleemid pihta pannud ja pärast nelja aastat koalitsiooni vähemuspartnerina tegutsemist ei suuda SDP enam selgeks teha, mida nad teistmoodi teeks. Merkeli ja tema SPD vastase Martin Schulzi teledebatt oli pigem duett kui duell.

Ent ärge laske end uinutaval kampaanial petta. Merkeli tulevasi koalitsioonipartnereid on võimatu ennustada, kuna praeguse nelja asemel pürgib parlamenti kuus erakonda. Merkel on välistanud koostöö migratsioonivastase parteiga Alternatiiv Saksamaale (AfD) ja vasakäärmusliku Die Linkega, kuid SPDl, rohelistel ja vabaturgu toetaval Vabademokraatlikul parteil (FDP) on kõigil võimalus pääseda järgmisesse valitsusse. Igaüks neist võib mitmes olulises küsimuses Berliini välispoliitikat mõjutada.

Neist esimene on eurotsooni reform. SDP soovib koormuse liikmesriikide vahel paremini ära jagada ja on avatud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekule luua eurotsoonile eraldi eelarve või ministriportfell. Rohelised on ses suhtes samuti järeleandlikud, kuna soovivad vaesemate ELi riikide suhtes solidaarsust üles näidata. FDP näeb eurotsooni ühiseid kohustusi aga piirina, mida ei tohi ületada, ning arvab, et Kreeka peaks ühisrahast loobuma. FDP pääs valitsusse põhjustaks Prantsusmaal ärevust – eriti siis, kui nad peaksid saama enda kontrolli alla ihaldusväärse rahandusministeeriumi.

Teine küsimus on seotud Venemaaga. Ostpolitik’i härdusega meenutavat SDPd on üldiselt peetud kõige moskvameelsemaks parteiks. Kuid FDP on valimiskampaania ajal muutunud häälekamaks, väites, et Saksa ettevõtted on juba piisavalt ohverdanud, ning nõudes Krimmi annekteerimisega leppimist ja Ukraina pärast Venemaale kehtestatud sanktsioonide leevendamist.

Kolmas küsimus on migratsioon. Kristlik-Demokraatlik Liit (CDU) ja SPD on seda okkalist teemat suures osas vältinud. Varjupaigataotlejate arv on kahanenud ja kummalgi parteil pole nende valitsuse ajal lahvatanud migratsioonikriisiga seonduva debati ülessoojendamisest suuremat kasu. AfD on aga andnud endast parima, et see probleem oleks valijatel värskelt meeles. Praktikas tähendavad uued karmimad rahvusvahelise kaitse andmise seadused seda, et Merkeli valitsus ei ole nii suur pagulaste pooldaja, kui rahvusvahelise meediakajastuse põhjal arvata võiks. Ent kui AfDl läheb valimistel hästi ja see saab parlamendis suuruselt kolmandaks parteiks, võib oodata, et CDU muutub positsiooni kindlustamiseks veelgi karmimaks. Samuti on see üks teguritest, mis võivad takistada Merkelit loomast koalitsiooni migratsiooni pooldavate roheliste ja FDPga, kelle meelest tuleks pagulased saata tagasi kohe, kui nende kodumaa on taas turvaline.

Mõni välispoliitiline probleem tekitab aga vähem lahkarvamusi. Suurem osa erakondi toetab Merkeli pragmaatilist seisukohta, et USA presidendi Donald Trumpiga tuleb lihtsalt hakkama saada, mitte tema pilli järgi tantsida. Ka NATO suhtes ollakse mõningal määral ühtsel arvamusel. NATO 2% nõude täitmine ei ole Saksa valijatele meeltmööda. Pärast Ukraina konflikti puhkemist on aga mitmed Saksamaa poliitikud tunnistanud vajadust suuremate kaitsekulutuste järele. Vaatamata SPD mõningasele nurinale on ainult Die Linke valmis NATO kulutustele vastu seisma, kuid nemad valitsusse tõenäoliselt ei pääse.

Võib kindel olla, et Brexitit üldvalimiste tulemused ei mõjuta. Briti Brexiti-meelsed väljaanded on teatanud, et valitsusse pääsedes üritab FDP survestada Merkelit Saksamaa majanduse huvides Ühendkuningriigiga eritingimustel kaubanduslepet sõlmima. Tegelikult on Saksa ettevõtted rohkem huvitatud ühtse turu säilitamisest. FDP juht Christian Lindner on mainitud kuuldusi eitanud, avaldades toetust Merkeli seisukohale, et ainult Brüsselil on volitused Brexiti läbirääkimisteks. Brexitit toetavatel Briti poliitikutel oleks targem sellest õppida.

Kategooriates: BlogiSildid: