mai 15, 2008

„Saakašvili tahab sõita Moskvasse, aga Vene dessantväelased on juba Abhaasias.“

Presidendivalimiste eelhääletuste karussell hakkab lõpule jõudma. Vabariiklased on panustanud peatselt 72-aastasele John McCainile ja küsimuse all on üksnes see, kas tegemist on Ronald Reagani või Bob Dole’i klooniga. Praegu kaldub kõik viitavat rohkem Dole’i poole, kuigi Viagra reklaamis pole McCaini veel osalemas nähtud. Vabariiklastel ei ole pakkuda seda, mida omal ajal pakkus jõuliselt Ronald Reagan ja mida praegustest kandidaatidest on suutnud ainult Obama – muutusi. McCaini võidu korral korduks võimu Putinilt Medvedjevile ülemineku analoog, kus sisuliselt jätkuks George Bushi kolmas ametiaeg. Võib-olla ainult uute tegijatega. Noam Chomsky on nimetanud McCaini Bushist isegi ohtlikumaks, sest tegemist olevat klassikalise sõjardiga, kes eelistab sõjalise jõu kasutamist läbirääkimistele. Kuigi Tiit Made oli möödunud nädala Terevisioonis valmis McCaini juba järgmiseks presidendiks kuulutama, valib presidendi õnneks Ameerika Ühendriikide rahvas ja see protseduur toimub veidi teistmoodi kui NLKP peasekretäri valimine. Mina julgeks pigem väita, et Obama ja Clintoni terav vastasseis on teinud McCaini konkurentsivõimeliseks, hoolimata sellest et George W. Bushi toetusprotsendid on valitseva presidendi kohta erakordselt madalad ja kindlat pole siin hetkel veel midagi.

Demokraatidel on järele jäänud veel kuus eelvalimist. Hoolimata tugevast survest, võitis Obama Põhja-Carolinas 56%:42% ja kaotas Indianas vaid 49%:51%. Huvitav fakt, et lahtistel Indiana eelvalimistel toetas Clintonit enamus osalenud vabariiklastest. See võib viidata Russ Limbaughi üleskutsele vabariiklastele toetada Clintonit, kuna Obama olevat McCainile ohtlikum konkurent.

Presidendivalimiste eelhääletuste karussell hakkab lõpule jõudma. Vabariiklased on panustanud peatselt 72-aastasele John McCainile ja küsimuse all on üksnes see, kas tegemist on Ronald Reagani või Bob Dole’i klooniga. Praegu kaldub kõik viitavat rohkem Dole’i poole, kuigi Viagra reklaamis pole McCaini veel osalemas nähtud. Vabariiklastel ei ole pakkuda seda, mida omal ajal pakkus jõuliselt Ronald Reagan ja mida praegustest kandidaatidest on suutnud ainult Obama – muutusi. McCaini võidu korral korduks võimu Putinilt Medvedjevile ülemineku analoog, kus sisuliselt jätkuks George Bushi kolmas ametiaeg. Võib-olla ainult uute tegijatega. Noam Chomsky on nimetanud McCaini Bushist isegi ohtlikumaks, sest tegemist olevat klassikalise sõjardiga, kes eelistab sõjalise jõu kasutamist läbirääkimistele. Kuigi Tiit Made oli möödunud nädala Terevisioonis valmis McCaini juba järgmiseks presidendiks kuulutama, valib presidendi õnneks Ameerika Ühendriikide rahvas ja see protseduur toimub veidi teistmoodi kui NLKP peasekretäri valimine. Mina julgeks pigem väita, et Obama ja Clintoni terav vastasseis on teinud McCaini konkurentsivõimeliseks, hoolimata sellest et George W. Bushi toetusprotsendid on valitseva presidendi kohta erakordselt madalad ja kindlat pole siin hetkel veel midagi.

Demokraatidel on järele jäänud veel kuus eelvalimist. Hoolimata tugevast survest, võitis Obama Põhja-Carolinas 56%:42% ja kaotas Indianas vaid 49%:51%. Huvitav fakt, et lahtistel Indiana eelvalimistel toetas Clintonit enamus osalenud vabariiklastest. See võib viidata Russ Limbaughi üleskutsele vabariiklastele toetada Clintonit, kuna Obama olevat McCainile ohtlikum konkurent.

“We know about Georgia’s plans of an armed invasion in Abkhazia. We are ready to rebuff the aggression and our troops are in a combat-ready state,” Kishmariya told Interfax. “I want to warn Georgian leaders that we will need several days to enter Kutaisi (the largest city in western Georgia) in order to respond to the Georgian aggression,” the defense minister said. (Abkhazia threatens Kutaisi occupation in response to Georgian aggression. Interfax/AVN, 04.05.2008).

8. mail esines Vene riiklik militaarpropagandale keskendunud telekanal Zvezda aga sensatsioonilise paljastusega. Thbilisi väed ründavad Abhaasiat täpselt ööl vastu Võidupüha, 9.maid! (Грузия нападет на Абхазию в День Победы, обещает телеканал “Звезда”. NEWS.ru, 08.09.2008).

Mida muidugi ei ole senini toimunud, on Gruusia „agressioon“. Ja seda ei saagi toimuma, sest hoolimata kohatistest emotsionaalsetest sõnavõttudest oskavad poliitikud ja ametnikud Thbilisis siiski üsna hästi arvutada. Viimasest tuleneb aga ühene, üsna lihtne järeldus, mille kohaselt Gruusial pole taoliseks operatsiooniks lihtsalt piisavalt vägesid ehk erialaslängis väljendudes sõjalisi võimeid.

Samal ajal on toimunud midagi üsna kummalist Moskva poolt Abhaasiasse täiendavalt paisatud „rahuvalvajate“ hulga ümber.

Kõigepealt räägiti sellest, et kogu aeg on Vene „rahuvalvajaid“ Abhaasias olnud 2000-2200 meest, koos lisakontingendiga on nende hulk aga suurenenud 1994. aastast pärineva kokkuleppega (mille teksti kirjutas põhimõtteliselt abhaaside poolel sõdinud Moskva ise) lubatud piirideni ehk siis 3000 meheni. (Численность российских миротворцев в Абхазии увеличена в полтора раза. RIA Novosti, 30.04.2008).
Veel ka 03. mail pajatasid allikad Vene „rahuvalvevägede“ staabis sellest, kuidas vägede arvukust on suurendatud „poolteist korda“ ehk siis 2000 mehelt 3000 mehele. (Российские миротворцы в Абхазии выдвинулись в районы несения службы. RIA Novosti, 03.05.2008).

Siis aga teatas Vene kaitseministeerium 08. mail, et „ei välista“ Abhaasiasse lisavägede saatmist lisaks varem saadetud lisavägedele. Sest kogu aeg olnud „rahuvalvajate“ hulgaks 1997 meest ning pärast lisaüksuste saatmist 2542 meest. (Минобороны РФ не исключает увеличения числа миротворцев в Абхазии. RIA Novosti, 08.05.2008).

Vahepeal haihtus siis 500 meest lihtsalt õhku?

Eks nad võisid seda teha küll, sest Abhaasiasse saadetud lisaväed polnud mitte mingid tavalised motojalaväelased (nagu sätestatud 1994. aastast pärinevas leppes), vaid õhudessantväelased. Muidugi, mööngem, õhudessantväelaste liikumissuund on tavaliselt ülevalt alla, aga mitte alt üles, taevastesse avarustesse… Kuid Vene armeele pole teadupärast miski võimatu.
Vene sõjalis-diplomaatiliste allikate kohaselt pärinevat need täiendavad „rahuvalajad“ 7. õhudessantvägede diviisist (Russian contingent in Abkhazia could be increased to 3,000 peacekeepers. Interfax/AVN, 07.05.2008).
Uudise allikas või autor on teinud seejuures vea, rääkides „7. brigaadist“. Tegelikkuses on jutt siiski 7. õhudessantvägede diviisist, mille peakorter ja üks langevarjurite polk paikneb just Abhaasia ukse all Novorossiiskis Krasnodari krais – VDV (“Vozdušno-Desantnõje Voiska”, vene keels „Воздушно-десантные войска“ = ВДВ) struktuuriga saab tutvuda siin .

Mõne aja pärast tegid suu lahti juba ka VDV kindralid jutustades üsna avameelselt, et Abhaasiasse viidud väed „pole mingid rahuvalvajad“ vaid lihtsalt „tugevdus“ seal juba paiknevatele „rahuvalvajatele“ (Саакашвили хочет в Москву, а российский десант уже в Абхазии. . Novaya Gazeta, 12.05.2008). Abhaasiasse olla viidud üks VDV pataljon koos kogu ettenähtud tabelvarustuse- ja relvastusega: soomukite, õhutõrjerelvade, suurtükkide jms.
Jalaväe lahingumasinaid, suurtükiväge (tõneäoliselt on jutt 122-mm kaliibriga haubitsatest D-30) ning õhutõrjevahendeid 1994. aasta lepped muide ette ei näe, nende paigutamine Abhaasiasse rikub venelaste endi kirjutatud mängureegleid.

Aga see selleks. Sest nüüd, kallis lugeja – pane tähele! – läheb asi õige huvitavaks. 04. mail jäid nimelt Abhaasias Gali rajooni piirkonnas fotograafide objektiivide ette tõesti Vene dessantväelased. Ainult et vormidele õmmeldud eraldusmärkide järgi otsustades ei pärine need sugugi mitte Novorossiiskist, vaid Pihkvas asuvast 76.-st VDV diviisist (Venemaa läkitas Abhaasiasse «rahu valvama» Pihkva õhudessantväelased . Postimees, 09.05.2008).

Mida sellest järeldada? Eelneva arvudega vassimise taustal oleks kõige tõenäolisem järeldus see, et tegelikkuses on Abhaasiasse viidud mitte üks, vaid kaks VDV pataljoni. Sest fotodel ei jalutanud ringi mitte mõni üksik äraeksinud Pihkva „sinine barett“, vaid terved allüksused.
Koos õhutõrjekahurite, soomukite ja muu sinna juurde kuuluvaga. Ühte roodu ei hakka venelased aga Pihkvast kohale vedama, nad opereerivad tavaliselt pataljonidega.

Kui rehkendada kahele langevarjurite pataljonile juurde ka suurtükiväe üksused – näiteks kaks suurtükiväepataljoni haubitsatega D-30, mõlemas 12 relva – siis tulebki kokku enam-vähem 1000 meest. Ehk „poolteist korda“ enam, kui 2000.

Ning see number võib olla isegi suurem, sest abhaaside hiljutise teate kohaselt olla Gruusia mehitamata lennuaparaadid alla lastud õhutõrje raketikompleksidega Buk (SA-11 ‘Gadfly’ Used to Down Georgian Drones – Abkkhaz FM. 06.05.2008, Civil Georgia). Tegemist on suhteliselt rafineeritud relvasüsteemidega, mille olemasolu kohta abhaasidel puuduvad varasemast igasugused andmed. Ning on ülimalt kaheldav, et abhaasidel enestel oleks kompetents selliste komplekside kasutamiseks.

Moskva leebelt väljendudes vassimine tundub seega olevat ilmselge. Aga see ei peaks Abhaasia puhul muidugi enam kedagi üllatama.
Näiteks on venelased ju kogu aeg rääkinud, kuidas Abhaasias asuv Gudauta sõjaväebaas koos selle juurde kuuluva lennuväljaga on ammu suletud – nii, nagu seda Moskva poolt enesele võetud kohustused ka ette näevad.
Ent üks pilk allpool lisatud aerofotole Google Earth`st ning me näeme, kuidas „suletud“ Gudauta lennuvälja maandumisrajal lösutavad rahuolevalt neli kopterit (tõenäoliselt transpordikopterid Mi-8 või Mi-17) ja lennuraja kõrval siravad vastu tuttuued kütusemahutid. Uusi kütusemahuteid rajatakse tavaliselt juhul, kui plaanis lennuvälja kasutamisaktiivsust suurendada…
Millal täpselt satelliit on selle kaadri pildistanud, seda Google Earth kahjuks ei näita. Copyrightile osundavate kirjete järgi pärineb see kas sellest või siis eelmisest aastast.

Kategooriates: Blogi