Carl Bildt on eurofundamentalistist poliitik, kes on viimaseil aastail pälvinud ohtralt tähelepanu oma karmide sõnavõttudega Venemaa kohta. Rootsi hiljuti ametist lahkunud paremtsentristliku valitsuse välisministrina tundis ta alatasa kõiksuguste asjade pärast „suurt muret“ ja „tõsist muret“, kuid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uus raport asetab kogu selle mure konteksti.
Carl Bildt on eurofundamentalistist poliitik, kes on viimaseil aastail pälvinud ohtralt tähelepanu oma karmide sõnavõttudega Venemaa kohta. Rootsi hiljuti ametist lahkunud paremtsentristliku valitsuse välisministrina tundis ta alatasa kõiksuguste asjade pärast „suurt muret“ ja „tõsist muret“, kuid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uus raport asetab kogu selle mure konteksti.
Möödunud aastal leidis Rootsis aset elav arutelu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel, mis keskendusid kolmele põhipunktile: Venemaa üha häbematum tegutsemine, Rootsi relvajõudude vilets olukord ning riigi traditsioonilise neutraalsuspoliitika tulevik. 2014. aasta lõpuks ei olnud selle debati tulemusena veel märkimisväärseid poliitilisi otsuseid tehtud. On ebaselge, miks Rootsi poliitilisel juhtkonnal on tarvis enam kui üheksat kuud selleks, et teha vajalikud järeldused Venemaa-poolsest Krimmi okupeerimisest ja illegaalsest annekteerimisest 2014. aasta alguses. Ei eelmine paremtsentristlik valitsusliit Allianss (Allians för Sverige) ega vastne vasakpoolne valitsus olnud valmis suurendama kaitseeelarvet rohkem kui sümboolsel määral ega kaaluma võimalust liituda NATO-ga.
Arutelu käivitas Rootsi relvajõudude ülemjuhataja 2012. aastal välja öeldud märkus, et kui praegune riigikaitse „restruktureerimine“ lõpeb, suudab Rootsi end ühest suunast lähtuva ründe vastu kaitsta (kuni) ühe nädala.
Loe lisaks: National Review Online
