veebruar 1, 2015

Rootsi: kas järjekordne nõrk lüli Läänemere ketis?

A soldier aboard the Swedish corvette HMS Malmo aims his machinegun at a boat carrying suspected pirates in the Gulf of Aden May 26 2009. The Swedish warship, which is part of international efforts to fight piracy in the gulf, captured seven pirates after they tried to attack a cargo vessel on Tuesday, Swedish armed forces said. REUTERS/Sgt. Mats Nystrom/Combat Camera Swedish Armed Forces/Scanpix (SOMALIA MILITARY CONFLICT IMAGES OF THE DAY) NO COMMERCIAL SALES. MANDATORY CREDIT. QUALITY FROM SOURCE. FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. SWEDEN OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN SWEDEN
A soldier aboard the Swedish corvette HMS Malmo aims his machinegun at a boat carrying suspected pirates in the Gulf of Aden May 26 2009. The Swedish warship, which is part of international efforts to fight piracy in the gulf, captured seven pirates after they tried to attack a cargo vessel on Tuesday, Swedish armed forces said. REUTERS/Sgt. Mats Nystrom/Combat Camera Swedish Armed Forces/Scanpix (SOMALIA MILITARY CONFLICT IMAGES OF THE DAY) NO COMMERCIAL SALES. MANDATORY CREDIT. QUALITY FROM SOURCE. FOR EDITORIAL USE ONLY. NOT FOR SALE FOR MARKETING OR ADVERTISING CAMPAIGNS. SWEDEN OUT. NO COMMERCIAL OR EDITORIAL SALES IN SWEDEN

Carl Bildt on eurofundamentalistist poliitik, kes on viimaseil aastail pälvinud ohtralt tähelepanu oma karmide sõnavõttudega Venemaa kohta. Rootsi hiljuti ametist lahkunud paremtsentristliku valitsuse välisministrina tundis ta alatasa kõiksuguste asjade pärast „suurt muret“ ja „tõsist muret“, kuid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uus raport asetab kogu selle mure konteksti.

Carl Bildt on eurofundamentalistist poliitik, kes on viimaseil aastail pälvinud ohtralt tähelepanu oma karmide sõnavõttudega Venemaa kohta. Rootsi hiljuti ametist lahkunud paremtsentristliku valitsuse välisministrina tundis ta alatasa kõiksuguste asjade pärast „suurt muret“ ja „tõsist muret“, kuid Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse uus raport asetab kogu selle mure konteksti.

Möödunud aastal leidis Rootsis aset elav arutelu julgeoleku- ja kaitsepoliitika teemadel, mis keskendusid kolmele põhipunktile: Venemaa üha häbematum tegutsemine, Rootsi relvajõudude vilets olukord ning riigi traditsioonilise neutraalsuspoliitika tulevik. 2014. aasta lõpuks ei olnud selle debati tulemusena veel märkimisväärseid poliitilisi otsuseid tehtud. On ebaselge, miks Rootsi poliitilisel juhtkonnal on tarvis enam kui üheksat kuud selleks, et teha vajalikud järeldused Venemaa-poolsest Krimmi okupeerimisest ja illegaalsest annekteerimisest 2014. aasta alguses. Ei eelmine paremtsentristlik valitsusliit Allianss (Allians för Sverige) ega vastne vasakpoolne valitsus olnud valmis suurendama kaitseeelarvet rohkem kui sümboolsel määral ega kaaluma võimalust liituda NATO-ga.

Arutelu käivitas Rootsi relvajõudude ülemjuhataja 2012. aastal välja öeldud märkus, et kui praegune riigikaitse „restruktureerimine“ lõpeb, suudab Rootsi end ühest suunast lähtuva ründe vastu kaitsta (kuni) ühe nädala.
Loe lisaks: National Review Online

Kategooriates: UudisedSildid:

Kommentaarid puuduvad.


Lisa kommentaar